1. Analitik ximiya páni hám oniń metodlari. Analitik ximiya pániniń awil xojaliq pánleri menen baylanisliǵi

Reaktivlerden paydalaniw hám islew qaǵiydalari

Reaktiv salinǵan hár bir idisqa reaktivtiń ati, sipati (markasi) hám konsentratsiyasi (eritpeler ushin) jazilǵan etiketka jabistirip qoyiliwhi kerek.

Reaktivlerden poydalanilǵanda tomendegi qaǵiydalarǵa boysiniw kerek.:

1. Reaktivlerden poydalaniwda iqtiyat sharalarina boysiniw lazim;

a) eritpeler hám qurǵaq reaktivler aw‘zi bárhulla tigin menen bekkem bekitilgen shishe idis hám bankalarda saqlaniwi zárur;

b) shishe idislardiń awzin tiǵin menen bekitiwden tiginlarin almastirip jibermew kerek, bunday jagday bolsa reaktivler iplaslanip, keyin isletiw ushin jaraqsiz bolip qaliwi mumkin;

c) isletilmey artip qalǵan reaktivti usi reaktiv alinǵan idisqa qaytarip salmań, laborant kórsetken basqa idisqa salip qóyiw kerek;

d) shishe idislarda saqlanatuǵin eritpelerdiń etiketkalari uzaq waqit saqlaniwi ushin, eritpe idisqa aqpaytuǵin qilip quyiliwi kerek;

e) tajribe ótkeriw ushin reaktivten kerekli muǵdarda alinǵannan keyin idis awzin dárhal beritip, óz ornina qóyiw kerek;

j) qurǵaq reaktivlerdi shinni yamasa metall qasiqshalarda yamasa shpateller menen aliń. Olar hár dayim taza hám qurǵaq bóliwi kerek;

z) suyiq reaktivti pipetka menen alsańiz, pipetkani jumastan onda jańe basqa idistan reaktiv almań. Uluwma paydalaniw ushin qóyilǵan reaktivlerdi hár kim ózi islep atirǵan shpatel yaki pipetka menen aliw jaramaydi;

k) uliwma paydalaniw ushin qóyilǵan asbap hám reaktivlerdi óz jumis ornina alip ketpeń, kerisinshe olardiń óz ornin ózgertirmeń, sebebi ol basqalar ushin hám kerek bóladi.

2. Reaktivler tejep jumsaliwi lazim, buniń ushin:

a) reaktivlerden tájribe ushin qansha mugdar aliw kerekligin kórsetilmegen jaǵdaylarda, olar ju’dá az mugdarda (maselen, eritpelerden 1-2 ml, qatti zatlardan 0,25-0,5 mg) aliniwi kerek;

b) yodli, gumisli, altinli, platinali, sinapli eritpelerdiń artiqshasi rakvinaǵa emes, balki arnawli idislarǵa tógiliwi lazim, sebebi olar keyin tazalanip, jáne isletiledi.

3. Baxtsiz hádiseler ju’z bermesligi ushin:

a) kislota, silti yaki záhárli zatlar (ásirese, konsentrlengen eritpeler) menen islewde olar betke shashramawi, qólga, kiyimlerge tógilmewine ayriqsha itibar beriw kerek;

b) probirkada suyuqliq isitilip atirganda probirkaniń awzin ózinen hám basqalardan shetke qaratip tutiń hámde probirkani aylandirip turiń; eritpe shókpesi menen birge isitilip atirǵan probirka jalinnan tez- tez alinib, shayqatip turiliwi kerek.

Ximiya laboratoriyasinda birinshi meditsinaliq járdem kórsetiw sharalari islew qaǵiydalari h’am tosattan juz bergen hádiseler waqtinda birinshi járdem kо‘rsetiw jollari menen tanisiw.

Jumistiń birinshi ku’ninen aq hár bir talaba ximiya laboratoriyasinda islewdiń qáwipsizlik texnikasi qaǵiydalari menen tanisip shiǵiwi zárur hám laboratoriyadaǵi texnika qáwipsizligi laboratoriya dápterinde bul nárse jazip qoyiliwi lazim.

Hár bir talaba asiǵis islew, itibarsizliq, asbaplari, zatlardiń qásiyetlerin hám qáwipsizlik texnikasi qaǵiydalari jaqsi bilmew baxtsiz hádiselerge sebep bóliwi mumkinligin tereń ańlap aliwlari lazim.

Hár bir jumisti islewden aldin, jumisti atqariw mexanizmi menen jaqsilap tanisip alip hám óqitiwshidan usi jumisti atqariwdiń qáwipsizlik texnikasina baylanisli (instruktaj) kórsetpe aliwi lazim.

Ximiya laboratoriyalarinda talabalar islewi kerek bólgan tártip qaǵidalar:

1. Laboratoriya jumisi waqtinda xalat kiyiwi kerek.

2. Hár qaysi laboratoriya jumisti belgilengen jerde orinlawi lazim.

3. Laboratoriyadaǵi jumis órni tártipli hám azada saqlaniwi, stol u’stine bir nárse tógilgen yamasa ol patas qilinǵan bólsa, oni dárhál tazalawh zárur.

4. Laboratoriyadaǵi jumis órni jumis saatinda kereksiz nárseler menen

(ásbaplar, idislar hám kitaplar) bánt qilmawi kerek.

5. Laboratoriya waqtinda rejede kórsetilmegen jumislardi islew qadaǵan etiledi.

6. Stol u’stinde filtr qaǵaz jaǵiw, ammiak, kislota hám basqa záhárli zatlardiń eritpelerin puwlandiriw jaramaydi. Bunday jumislardiń hámmesi morili shkapta ótkeriliwi lazim.

7. Rakvinaǵa kislotalardiń konsentrlangen eritpelerin quyiw, probirkaniń siniqlarin, shinni, qaǵaz hám basqalardi taslaw qadaǵan etiledi. Bular ushin basqa idis qóyilǵan bóladi.

8. Suwdi, elektr energiyasin, spirt lampasin u’nemli isletiw kerek. Spirt lampasi tájribe tamam bóliwi menen aq qaqpaǵin jawip óshiriwi, vodaprovod awzin ashiq qaldirmawi kerek, elektr óshiriliwi zárur.

9. Reaktivlardiń dámin tatip kóriwge bolmaydi, bolmasa záhárlenip qaliwi mumkin.

10. Ajralip shiǵip atirǵan gazdiń iyisin biliw zárur bólsa, oni qól alaqani menen idistan ózi tárepke jelpip kóriwge boladi.

11. Záhárli hám jaman iyisli gazler hámde basqa zatlar menen islenetugin tájribeler mórili shkapta ótkeriliwi lazim.

12. Eritpeni shishe idisqa hám probirkaǵa quyiwda olardi gewdeden bir az uzaqlaw tutiw kerek, bolmasa suyuqliq kóylekke yamasa poyapzalǵa tógiliwi mu’mkin.

13. Laboratoriyada islep atirǵan talaba óz jumisin basqalardiń jumisina kesent etpeytugin tárzde sholkemlestiriwi lazim.

14. Hár qaysi talaba laboratoriyadan ketiw aldinan óz jumis órnin tártipke saliwi kerek.

1. Eger terige (qól, juz hám basqa jerlerge) kons. kislota (sulfat, nitrat, xlorid hám basqa) tyigende, dárhal 3-5 minut dawaminda kuygen jerdi kushli suw aǵimi menen juwiladi. Keyin kaliy permanganat eritpesi menen hóllengen paxta baylami qóyiladi.

2. Teri silti eritpesi menen kuygende, kuygen jer suw menen juwiladi, keyin kaliy permanganat eritpesi menen hóllengen paxta baylami qóyiladi. Birinshi jaǵdaydada hám, ekinshi jagdaydada kushli kuygende, birinshi járdemnen keyin tezlik penen brashqa mu’rájaat qilinadi.

3. Kózge kislota yamasa silti shashrasa, tezlik penen uy temperaturasindaǵi kóp muǵdar suw menen juwiladi hám dárhal brashqa mu’rajáat qilinadi.

4. Eger teri issi nárseler (shisha, metall hám basqalar) dan ku’yse, dárhal taninning 3% li spirtli eritpesi yaki kaliy permanganat eritpesi menen hóllengen paxta baylami qóyiladi, keyin yodli su’rtpe may (kuyiwge qarsi) baylami qóyiladi.

5. Xlor, brom, vodorod sulfid, uglerod (II) - oksid penen záhárlengende, jábrlengen kisi dárhál taza hawaǵa shiǵariladi, keyin brashqa mu’rajáat etiledi.

6. Fosfor tásirinen ku’ygen jerge mis sulfatiniń 2% li eritpesi menen hóllengen baylam qóyiladi.

7. Mishyak hám sinap birikpeleri hámde tsianid duzlar menen záhárlengende tezlik penen brashqa mu’rajáat etiledi.

8. Óqituwshiniń tsinksatisiz bir zattiń mazasin tatip kóriw yaki iyiskelew, soniń menen birge ximiyaliq idislardan suw ishiw qadaǵan etiledi. Laboratoriyada isletiletugin hámme zatlar az yaki kóp dárejede záhárli ekenin talabalar esten shiǵarmawi lazim.

9.Jumisti atqariwda birar tusinbewshilik tuwilsa, jumisti tóxtatiw hám óqituiwshiǵa yaki laborantqa mu’rajáat etip tu’sinip alǵannan keyin dawam ettiriw lazim.

10. Sinap metali hám oniń puwi kushli tásir qiliwshi záhár esaplanadi. Soniń ushin sinapli ásbaplar, sinapli termometrler sinǵanda tógilgen sinapti jaxsilap jiynap aliwi shárt. Sinap tógilgenligi haqqinda óqitiwshiǵa hám laborantqa albette xabar beriliwi kerek.

11. Tógilgen sinap puwlanmastan dárhal oniń u’stine ku’kirt ku’kininen sebiw kerek.

12. Kislota, silti hám ammiaktiń konsentrlangen eritpeelerin hámde ańsat puwlaniwshań suyuqliqlardi pipetkada awizda ólshep aliw mumkin emes.