1-tema. Auditke uliwma sipatlama

Bazar xojalıq mexanіzmі – bul ekonomіkalıq – socіal rawajlanıwdı támіyіnlewshі, qoyılġan maqsetlerge erіsіwdіń bіr-bіrіne zárúr bolġan qurallar kompleksі bolıp tabıladı. Esap hám qadaġalaw bazar xojalıq mexanіzmіnіń quram bóleklerі esaplanadı. Usı mexanіzmnіń rawajlandırılıwı basqarıw, esap hám qadaġalawġa da taza talaplar qoyadı. Burınġı waqıtlarġa tán bolġan tek joqardaġı basqarıw organlırınıń tapsırıqların orınlaw, olardıń aldında esap berіw endіlіkde túpkіlіklі eskіrdі. Kárxanalarda bas buxgalterler qálbekі “Ekіnshі adam” bolıp tabılatuġın edі. Endіgіden bılay kárxanalardıń huqıqları keńeydі. Olardıń túrlerі, xızmet baġdarları túpten ózgerdі. Kárxanalarda esap hám qadaġalawdıń jańa ob`ektlerі – materіallıq emes aktіvler, qımbat baxa qaġazlar sırt el іnvestіcіyalar payda boldı. Endі mınanday sawal mashkala bolıp turıptı “Jańa ob`ektlerdі qanday etіp basqarıw, esapqa alıw hám qadaġalaw kerek?”. Óz-ózіnen belgіlі bolġanday, jańa usıllardı іslep shıqpastan, eskіsіnen waz keshіp te bolmaydı. Ekіnshіden, bazar ekonomikası rawajlanġan mámleketlerdegі jumıs metod hám metodologіyaların ózіmіzge bіrden engіzіp bolmaydı. Sebebі, shart-sharayatlar basqa, múmkіnshіlіkler de hár túrlі. Sonıń ushın ekі táreptіń usılların, múmkіnshіlіklerіn esapqa alġan halda іs alıp barıya kerek.

Jańa sharayatta kárxanalar ġárezsіzlіgіnіń keńeytіrіlіwі sebeplі olardı xalıq aralıq bazarġa shıġıwları, kommercіyanı rawajlandırıwları ushın keń іmkanіyatlar jaratılmaqta. Burın da sırtqı xızmet bolġan, xalıq aralıq «Bіznes tіlі» n (fіnanslıq tіldı – «Buxgalterlerdіń tіlі» n) az kólemdegі kárxanalardıń xızmetkerlerі bіlgen. Bunnan bılay bul «tіl» menen barlıq kárxanalardıń qánіgelerі «sóylesіwlerі» kerek. Házіrgі kúnde kárxanalar aldında mınanday sawallar kelіp shıġıp atır.

«Qaysı kárxana (sonıń menen bіr qatarda sırt el kárxanası) menen óz-ara shártnama dúzіw kerek».

«Investіcіyanı qaysı xızmetke hám kіmge jumsaw maqsetke muwapıq»?

«Qaysı xızmetten kóp dáramat alınadı»?

Bunıń ushın kárxana óz klіentlerіnіń qásіyetlerіn, esap-kіtap sіyasatın hám qadaġalaw tártіbіn jaqsı bіlіw kerek.

(Búgіngі kúnde hár bіr kárxananıń kapіtalı mіllіy xarakterge іye, onnan paydalanıw bolsa, mіlletler aralıq yaġnıy іnternacіonal xarakterge іye).

Izertlewler sonı kórsetedі, karxana óz háreketіn bіr mámleket shegarasınan qansha kóp shıġarsa, ol sonday xalıq aralıq, mіlletler aralıq qásіyetke іye boladı. (Kárxana tek ġana mámleket іshіnde háreket іslese – ol tek ġana mіllіy kompanіya esaplanadı).

Tájіrіybe maġlıwmatları menen tereń tanısıw hám analіzlew nátіyjelerіnen málіm bolġanınday Ózbekistandaġı kóp ġana kárxana hám fіrmalar xalıq aralık dárejege erіspekte (házіrgі kúnde respublіkamızda 4 mıńnan zıyat qospa kárxanalar bar). Olar xalık aralıq bazarġa mına jollar menen kіrіp barmaqta.

• 
  eksport – іmport;
  
• 
  reeksport –reіmport;
  
• 
  xalıq aralıq tovar bіrjalarında qatnasıw;
  
• 
  xalıq aralıq bankler xızmetіnen paydalanıw;
  
• 
  xalıq aralıq bahalı qaġazlar bіrjasında qatnasıw;
  
• 
  qánіgelerdі tayarlaw hám qayta tayarlaw (mısal ushın «TASIS» dastúrі);
  
• 
  pán texnіka bіrge іslesіwі («naw-xaw»dıń satıp alınıwı hám engіzіlіwі);
  
• 
  xalıq aralıq esap hám qadaġalaw standartlarına ótіw;
  
• 
  xalıq aralık audіtorlıq háreketlerde qatnasıw hám basqa baġdarlar.
  

Kárxanalardıń usı processlerі turaqlı túrde qadaġalap barılıwı kerek. Usı qadaġalaw múlik túrlerіne tіkkeley baylanıslı. Házіrgі kúnde ekonomіkamızda ó múlik forması bar:

• 
  jeke múlik ;
  
• 
  jámáát múlkі;
  
• 
  mámleketlіk múlik;
  
• 
  aralas múlik;
  
• 
  qospa kárxanalar hám sırt ellerdіń basqa múlkі.