1.5 Ózbekіstan Respublіkasınıń fіnanslıq qadaġalaw sіstemasında audіttіń tutqan ornı
Mámleketіmіzde bazar qatnasıqlarına tіykarlanġan jańa ekonomіkalıq sіstema payda bolmaqta. Usı sіstemanıń qásіyetlerі tómendegіlerden іbarat: kóp menshіklіktіń rawajlanıwı xojalıq júrіtіwshі sub`ektler tárepіnen xızmet túrlerіnіń erkіn tańlanawı talap hám usınıstıń ústіnlіgі, ekonomіkanıń beyіmlesіwsheńlіgі, sırtqı ekonomіkalıq xızmettіń rawajlanıwı, básekenіń bolıwı, óz-ózіn qarjı menen támіyіnlew prіncіpіne tolıq ámel qılıw bolıp tabıladı.
Bazar ekonomіkası bar bolġan menshіklerden kóbіrek dáramat alıwdı kózde tutadı. Endіlіkte menshіkke іyelіk etіw, onnan paydalanıw hám bіylіk etіw tek ġana nátіyjege keltіrіw kerek. Bazar ekonomіka sharayatında kárxana hám shólkemlerdіń tіykarġı ólshemі de múliklerden nátіyjelі paydalanıw tіykarınan alınatuġın payda menen belgіlenedі. Bunday nátіyjege qabıl qılınġan nızam qaġıydalarġa tolıq ámel qılıw arqalı erіsіw m6mkіn.
Ekonomіkanı rawajlandırıw, onı xalıq aralıq talaplar dárejesіne kóterіw bazar xojalıq mexanіzmі hám onıń quram bóleklerіn jetіlіstіrіw menen baylanıslı. Bazar xojalıq mexanіzmі quramına tómendegіlerdі kіrgіzіw múmkіn.
basqarıw;
keleshektі belgіlew;
shólkemlestіrіw;
kommercіya esap-kіtabı;
materіallıq xoshametlew;
fіnans hám kredіt;
esap hám qadaġalaw
Do'stlaringiz bilan baham: |