14 tema: biologiyadan mámleketlik tálim standartlari maqseti hám strukturasi: Úzliksiz biologiyaliq tálim mazmuni hám strukturasi. TÁLimniń zamanagóy modelin ámeliyatqa en jaydiriwda oqiw-metodikalíq táminatí rawajlandíRÍw mashqalalarí

2.2.«Skarabey» texnologiyasi
«Skarebey» interaktiv texnologiya bolip, ol oqıwshilarda pikirli baylanisliliq, eslewdiń rawajlaniwina imkaniyat jaratadi, qandayda bir máseleni sheshiwge óz pikirin ashiq hám erkin kórsetiw sheberligi qáliplestiriledi. Usi texnologiya oqıwshilarǵa mustaqil ráwishte bilimniń sipatin hám dárejesin bahalaw, úyrenilip atirǵan tema haqqindaǵi túsinik hám kóz aldimizǵa keltiriwlerdi aniqlaw imkánin beredi. Ol, tap usi waqitta, túrli idealarin kórsetiw hámde olar arasindaǵi baylanislardi aniqlawǵa imkan jaratadi.
«Skarabey» texnologiyasi hár tárepleme bolip, onnan oqıw materialiniń túrli basqishlariniń úyreniwge paydalaniladi:
-basinda – oqıw iskerligin marapatlaw sipatinda («Aqliy hújim»)
-temani úyreniw protsessinde – oniń áhmiyeti, dúzilisi hám mazmunin belgilew: olar arasindagi tiykarǵi bólimler, túsinikler, baylanislar xarakterin aniqlaw: temani jáne de tereńirek úyreniw, jańa táreplerin kórsetiw.
-aqirinda alinǵan bilimlerdi bekkemlew hám juwmaqlaw maqsetinde,
- «Skarebey» texnologiyasi oqıwshilar tárepinen ańsat qabil qilinadi, sebebi, ol iskerligin pikirlew, biliw qásiyetleri inabatqa alinǵan halda islep shiǵilǵan. Ol oqıwshilar tájiriybesinen paydalaniwdi kózde tutadi, reflektiv baqlawlardi ámelge asiradi, dóretiwshilik jaqtan aktiv izleniw hám pikirli tájiriybe ótkiziw imkaniyatlarina iye.
Usi texnologiyaniń ayirim abzalliqlari sipatinda qáliplestiriwdi jeńillestiriwshi sizilma tárizlilerden paydalaniwdi kórsetiw múmkin.
«Skarabey» óz aldina jumislarda, kishi toparlarda hámde oqıw jámaalerinde qollaniwi múmkin.
Tálimnen tisqari usi metod tárbiyali xarakterdegi qatar waziypalardi ámelge asiriw imkanin beredi.
- ózgeler pikirine húrmet;
- jámáá menen islew sheberligi;
-aktivlilik;
- xoshpeyillilik;
- jumisqa tuwri jandasiw;
- óz qábileti hám imkaniyatlarin tekseriwge járdem beredi;
- «men» liginiń kórsetiwge imkan beredi;
- óz iskerligine nátiyjelerine juwapkershilik hám qiziǵiw oyatadi.
Tiykarǵi túsinikler tómendegiler:
Assotsiatsiya – logikaliq baylanisliliq bolip, sezgiler, idealar hám basqalar arasinda hasil qiliniwshi logikaliq baylanislar bolip esaplanadi.