4-lekciya. Aytímlar algebrasí haqqínda túsinik jobası


Tek x hám y pikirler shın bolǵanda ǵana x / y quramalı pikir jalǵan boladı


Download 359.78 Kb.
Pdf ko'rish
bet4/4
Sana22.04.2023
Hajmi359.78 Kb.
#1378292
1   2   3   4
Bog'liq
4-lekciya

Tek x hám y pikirler shın bolǵanda ǵana x / y quramalı pikir jalǵan boladı.
Bunı shınlıq kestesi tiykarında tómendegishe ańlatıw múmkin: 


X / Y 
Sh 
Sh 

Sh 

Sh 

Sh 
Sh 


Sh 
 
Tiykar
ǵı shınlıq kesteleri. Biz joqarıda keltirgen 6 shınlıq kestesin 
uluwmalastırıp, solar
ǵa sáykes ráwishte inkar etiw, konyunkciya, dizyunkciya, 
implikaciya, ekvivalentlik, Shiffer ámelindegi tiykar
ǵı shınlıq kesteleri 
tómendegishe bir pútinlikke iye boladı:


X ^ Y 
X v Y 
X→Y 
X↔Y 
X / Y
Sh 
Sh 
Sh 
Sh 
Sh 
Sh 

Sh 


Sh 


Sh 

Sh 

Sh 
Sh 

Sh 




Sh 
Sh 
Sh 
Qada
ǵalaw ushın sorawlar: 
1. Til hám oylawdıń óz ara múnásibeti haqqında túsinik. 
2. Til bilimi hám logika pánleriniń óz ara múnásibeti. 
3. Logikalıq túsiniklerdiń tildegi sáwleleniwi. 
4. Inkar ámeli degen ne? 
5. Konyunkciya ámeli degen ne? 
6. Dizyunkciya ámeli degen ne? 
7. Implikaciya ámeli degen ne? 
8. Ekvivalenciya ámeli degen ne? 
9. Sheffer ámeli degen ne? 
Ádebiyatlar
1. Palph Grishman. Computational linguistics. An intriduction. Cambridge 
University Press, 1989.
2. Jeff Good. Linguistic universals and language change. Oxford University 
Press. USA. 2008. 
3. Рахимов Б. Компьютер лингвистикаси асослари. Т., 2011. 
4. Юлдaшeв Р. Kомпьютeр лингвистикaси. Сaмaрқaнд, 2011. 
5. Пиотровский Р.Г. Инженерная лингвистика и теория языка. Л., 
«Наука»,1979.

Download 359.78 Kb.

Do'stlaringiz bilan baham:
1   2   3   4




Ma'lumotlar bazasi mualliflik huquqi bilan himoyalangan ©fayllar.org 2024
ma'muriyatiga murojaat qiling