Tek x hám y pikirler shın bolǵanda ǵana x / y quramalı pikir jalǵan boladı.
Bunı shınlıq kestesi tiykarında tómendegishe ańlatıw múmkin:
X
Y
X / Y
Sh
Sh
J
Sh
J
Sh
J
Sh
Sh
J
J
Sh
Tiykar
ǵı shınlıq kesteleri. Biz joqarıda keltirgen 6 shınlıq
kestesin
uluwmalastırıp, solar
ǵa sáykes ráwishte
inkar etiw, konyunkciya, dizyunkciya,
implikaciya,
ekvivalentlik, Shiffer ámelindegi
tiykar
ǵı shınlıq
kesteleri
tómendegishe bir pútinlikke iye boladı:
X
Y
X ^ Y
X v Y
X→Y
X↔Y
X / Y
Sh
Sh
Sh
Sh
Sh
Sh
J
Sh
J
J
Sh
J
J
Sh
J
Sh
J
Sh
Sh
J
Sh
J
J
J
J
Sh
Sh
Sh
Qada
ǵalaw ushın sorawlar:
1. Til hám oylawdıń óz ara múnásibeti haqqında túsinik.
2. Til bilimi hám logika pánleriniń óz ara múnásibeti.
3. Logikalıq túsiniklerdiń tildegi sáwleleniwi.
4. Inkar ámeli degen ne?
5. Konyunkciya ámeli degen ne?
6. Dizyunkciya ámeli degen ne?
7. Implikaciya ámeli degen ne?
8. Ekvivalenciya ámeli degen ne?
9. Sheffer ámeli degen ne?
Ádebiyatlar:
1.
Palph Grishman. Computational linguistics. An intriduction.
Cambridge
University Press, 1989.
2.
Jeff Good. Linguistic universals and language change. Oxford University
Press. USA. 2008.
3.
Рахимов Б. Компьютер лингвистикаси асослари. Т., 2011.
4.
Юлдaшeв Р. Kомпьютeр лингвистикaси. Сaмaрқaнд, 2011.
5.
Пиотровский Р.Г. Инженерная лингвистика и теория языка. Л.,
«Наука»,1979.