Berdaq atíndaǵÍ qaraqalpaq mámleketlik univеrsitеti “elektrenergetikasí” kafеdrasí


Download 1.15 Mb.
bet9/38
Sana18.03.2023
Hajmi1.15 Mb.
#1280423
1   ...   5   6   7   8   9   10   11   12   ...   38
Bog'liq
Nizamshiliq metrologiya lektsiya tekstleri

Áhmiyetli sózler:
Standartlastíríw, metrologiya, ólshew texnikasí, ólshew xabarí, standartlastíríw obektleri, ólshewler aníqlíq normativleri, ónim sapasí, metrologiyalíq támiynat, metrologiyalíq xizmet, ólshew qurílmalarín metrologiyalíq attestatsiyalaw, mámleket etaloní, qiyaslaw sxemalarí, ÓDT.


Adebiyatlar.

  1. G.D.Burdun, B.N.Makarov. Osnoví metrologii.

M.: Izdatelstvo standartov. 1972 g.
2. M.N.Selivanov, A.E.Fridman. Zakonodatelnaya metrologiya.
Izdatelstvo standartov. 1987 g.


Tekseriw sorawlarí.

  1. Ónim sapasí dárejesine tásir kórsetiwshi úsh tiykarǵí buwínlar, dáreje hám rawajlaníw kórsetkishleri.

  2. ÓDT hám oníń metrologiyalíq támiynat tiykarlarí ne.

  3. ÓDT standartlastíríw tiykarǵí obektleri.

  4. Metrologiyalíq támiynat tarawínda standartlastíríw waziypalarí.



3-Lektsiya.
METROLOGIYALÍQ ISKERLIGINIŃ SHÓLKEMLIK HÁM
HUQÍQIY MÁSELELERI
Reje:



  1. Mámlekettiń etalon bazasí – xalíq xojalíǵín metrologiyalíq támiynlew sistemasíníń eń áhmiyetli elementi.

  2. Ózstandart” agentligi iskerliginiń mámleket etalonlardín jaratíw, saqlaw, izertlew qílíw hám qollaw boyínsha huqíqiy máseleleri.




  1. Mámlekettiń etalon bazasí – xalíq xojalíǵín metrologiyalíq támiynlew sistemasíníń eń áhmiyetli elementi

Mámlekettiń etalon bazasí xalíq xojalíǵín metrologiyalíq támiynlewdiń orayí, eń áhmiyetli elementi bolíp esaplanadí. Oníń rawajlaníw dárejesi mámlekettegi barlíq ólshewler dárejesin aníqlaydí, sebebi etalonlar isenimli hám aníq ólshew xabarína hám ólshewler nátiyjeleriniń salístíríla alíwǵa erisiw ushín, yaǵniy metrologiyaníń áhmiyetli ámeliy waziypasín – ólshewler birligin támiynlew ushín obektiv ortalíq jaratadí.


Etalon bazasí degende ólshewlerdiń túrli tarawlarínda isleytuǵín barlíq etalonlar (birlemshi, arnawlí, ekilemshi) kompleksi túsiniledi.
Xázirgi waqítta ǴMD etalon bazasí óz ishine 140 mámleket birlemshi hám 600ge jaqín ekilemshi (tiykarínan-isshi) etalonlardín aladí. Ózbekstan Respublikasínda joqarí razryadlí úlgili ólshewler hám asbaplar menen birge ólshewlerdiń barlíq túrleri hám tarawlarínda 70 fizikalíq shamalardíń qayta tikleniwin hám saqlaníwín támiynleytuǵín 9 isshi etalonlar bar. Bul menen Respublika xalíq xojalíǵíniń barlíq tarmaqlarínda ólshewler birligin támiynlew sharayatlarí jaratíldí.
Jańa O’z DSt 8.012:2005 standartína kóre Xalqaralíq birlikler sistemasí tiykarǵí – metr, kilogramm, sekunda, amper, kelvin, kandela, mol hám tuwíndí birliklerden ibarat. Standartǵa kóre aldínǵí qosímsha birlikler – tegis múyesh (radian) hám keńislik múyesh (steradian) – endi tuwíndí birlikler qatarína kirdi. Olar hár qanday tuwíndí birlikler hám qollawǵa qoyílǵan (bazí bir) tísqarí birliklerdíń qayta tikleniw imkaniyatín támiynleydi.
Ulíwma ǴMD etalon bazasí xalíq xojalíǵíniń eń zárúr talaplarín qanaǵatlandíradí. Jaratílǵan mámleket etalonlarí ózleriníń metrologiyalíq xarakteristikalarí boyínsha jetekshi shet-el mámleketleri etalonlardínan qalíspaydí.
Etalon bazaníń rawajlaníw tendentsiyasí– fundamental fizikalíq konstantalar (FFK) hám turaqlí fizikalíq hádiyselerden paydalaníw tiykarínda ayrím etalonlardan ózara baylaníslí “tábiyiy” etalonlar sistemasína ótiw áhmiyetli. Bul tiykarlanǵan hallarda birlikler ólshewlerin qayta tiklew hám uzatíwdíń oraylastírílmaǵan sistemasína ótiwge imkan beredi.
Etalonlar hám shkalalar teoriyasí tarawínda waqít, jiylik hám uzínlíq birlikleriníń bir ǵana etalonlardín jaratíw boyínsha isler juwmaqlandíríldí. Elektromagnit ólshewler tarawínda kvant hádiyselerden hám FFK dan paydalaníw tiykarínda ózara baylaníslí etalonlar kompleksin jaratíw boyínsha izleniwler rejelestirilmekte hám baslandí.
Metrologiyalíq tamiynattíń aldaǵí optimallasíwí, oní xalqaralíq talaplar menen uyǵínlastíríw, ólshewler nátiyjeleriniń aníqlíǵí hám isenimligin asíríw, ónimdi sínaw hám sertifikatlastíríw nátiyjelerini xalqaralíq dárejede tán alíw maqsetinde Ózbekstan Respublikasí Ministrler Kabineti tárepinen 1996 jíl fevralda “Ózbekstan Respublikasí Milliy Etalon bazasín formalandíríw hám metrologiyalíq tamiynattí jedellestiriw haqqíndaǵí”Qarari qabíl qílíndí. Ózbekstan Respublikasí Milliy etalonlar orayí quríp pitkerildi hám házirgi kúnde nátiyjeli jumís alíp barmaqta.
Bul qararda 2010 jílǵa shekem 155 joqarí aníqlíqdaǵí úlgili ólshewler birlikleri, ólshew asbaplarí hám úskeneleri, sonnan 15 ólshew túrleri boyínsha ulíwma baxasí 10,5 mln. AQSH dollarína teń bolǵan 24 mámleket etalonlardín satíp alíw, ornatíw hám paydalaníw kózde tutílǵan.



  1. Ózstandart” agentligi iskerliginiń mámleket etalonlardín jaratíw, saqlaw, izertlew qílíw hám qollaw boyínsha huqíqiy máseleleri.

“Ózstandart” agentligi etalonlardín islep shíǵíw, tastíyíqlaw, dizimnen ótkeriw, saqlaw hám qollaw, soníń menen, birlikler ólshemlerin etalonlardan uzatíw boyínsha iskerliginiń huqíqiy máseleleri ámeldegi standartlarǵa muwapíq ámelge asíríladí.


Etalonlar fizikalíq shamalar birliklerin qayta tiklew hám saqlaw hámde olardíń ólshemlerin mámlekette ólshewler birligin támiynlew maqsetinde qollaníp atírǵan ólshew qurílmalarína uzatíw ushín jaratíladí. Etalonlar gárezligi boyínsha birlemshi (dáslepki) hám ekilemshi túrge bólinedi.
Birlemshi etalonlar birliktiń qayta tikleniwi sharayatlarína baylaníslí halda túrge – arnawlí birlemshi etaloní atamasína iye bolíwí múmkin.
Birlemshi etalonlar birliklerdi qayta tikleydi hám saqlaydí hámde olardíń ólshemlerin ólshewlerdiń usí tarawínda erisilgen joqarí aníqlíq penen beredi. Birlik ólshemin birlemshi etalonnan talap etilgen aníqlíq penen durís uzatíw texnikalíq tárepten ámelge asíríp bolmaytuǵín sharayatlarda arnawlí etalonlar birliklerdi qayta tikleydi (joqarí hám oǵada joqarí jiylikler, kishi hám úlken energiyalar, basím hám temperatura)

Download 1.15 Mb.

Do'stlaringiz bilan baham:
1   ...   5   6   7   8   9   10   11   12   ...   38




Ma'lumotlar bazasi mualliflik huquqi bilan himoyalangan ©fayllar.org 2024
ma'muriyatiga murojaat qiling