BiRİnshi JÁrdem kórsetiWDİŃ uliwma tárepleri Reje

Paydalanılǵan ádebiyatlar

1. 
   Ǵ.E.Ǵoipov Miynetti qorǵaw. T., "Miynet" 2000y
   
2. 
   O.Qudratov, T.Ǵaniev Ómir hareket qawipsizligi T., "Miynet" 2004
   
3. 
   Yu.Dodoboev, M.Hamidov. awıl xojalıǵı islep shıǵarıwda miynetti qorǵaw.T., "Miynet" 2000y
   
4. 
   G.İ.Belyakov Oxrana truda .M., "Agropromizdat" 1990.
   

Birlemshi kórikti ótkiziw qaǵıydaları hám tártibi.


Reje:

1. 
   Meditsinalıq járdemniń basqıshları
   
2. 
   Aseptika hám antiseptika haqqında túsinik.
   
3. 
   Jaraqatlar hám olarda BMJ.
   

Ekinshi qaǵıyda: birlemshi kózden keshiriwdi ótkiziw. Aldın jábirleniwshi esinde ekenligin anıqlań. Onnan: "Sizge járdem kerekpe?" -depsorań. Eger juwap bolmasa, onıń trapetsiya tarizli muskulin sıǵıp kóriń (3-2-súwret). Onı túrtipeń hám qıymıldatpań. Sırtqı tásirlerge juwap bermey atırǵan adam talıp qalǵan bolıwı múmkin. Bul jaǵday ómir ushın qáwipli. Adam talıp ózin joǵaltqanda , tiliniń muskuli bosaydı hám nátiyjede til ishine túsip ketiwi hám dem alıw jolınıń tosılıwı júz beriwi hám, demek, demalıwı toqtawı hám keyin júrektiń urıwı toqtawı múmkin.

3-2 súwret. Jábirleniwshi kúshinen ketpegenligin anıqlaw maqsetinde oǵan: «Sizge járdem kerekpe?»-dep soraw beriń. Eger juwap bolmasa, onıń trapetsiya tarizli muskulni sıǵıp kóriń.	3-3 A súwret. Jábirleniwshini qozǵaltpay turıp tiri ekenligin anıqlań.	3-3 B súwret. Jábirleniwshiniń demi hám tamır urıwı sezilmegen yamasa onıń aldıńǵı jaǵdayında tiri ekenligin anıqlaw múmkinshiligi bolmasa onı shalqaytıp jatqızıń.

3-4-súwret. Eger bas hám moyınıń jaraqatlaǵanına gúman bolmasa, dem alıw jollarınıń ótkiziwsheńligin támiynlew ushın jábirleniwshiniń basın artqı tárepke qaratıp jatqarıń hám iyegin kóteriń.	3-5-súwret. Dem alıwın anıqlaw ushın 5-sekund dawamında kóriw, esitiw hám seziw arqalı baqlap barıń.

Birlemshi kózden keshiriw waqtında jábirleniwshiniń dem alıw jolınıń jaqsılıǵı, dem alıw hám tamırınıń urıp turǵanlıǵın yamasa urmay tulrǵanlıǵın anıqlań.
Birinshi basqısh: dem jolı.
Ekinshi basqısh:dem alıw.
Ushınshi basqısh:tamır urıwı.
Jábirleniwshini qozǵaltasan turıp tiri ekenligin anıqlań (3-3 A-súwret). Jábirleniwshiniń demi hám tamır urıwı sezilmegen jaǵdayda, onı arqası menen jatqarıw múmkin. Bunda onıń basın omırtqa baǵanası menen iláji barınsha bir tártip etip uslap, háreketlendiriw kerek (3-3 B-súwret).