B.e.sh I miń jıllıqtıń I-yarimindaǵı Arxeologiyalıq derekler hám óner esteliklerı.
Jańa eramizdiń I ásirlerinde arqa-batis Hindistan Avganistan shıǵıs Iran hám Orat Azyaniń Qubla aymaqlarinda áyyemgi mámleketlerdıń arasinda júda ırı hám júda kóp úyrenilgen Kushan mámleketi payda boldi.
Kushan mámleketi tariyxi boyinsha jazba derekler júda keń bolip izertlewshilerge arxeologiya tiykarǵı maǵliwmat bolip tabiladi. Sonday-aq bul aymaq az hám bir qálipte emes qaziw jumislari alip barilǵan. Oniń arexlogiyaliq úyreniwi tiykarinan jigirmalanshi hámde jetpisinshi jılları Hindistan arxeologiyaliq xizmetiniń hám Avganistandaǵi francuz arxeologiyaliq ekspeditciyasiniń kúshi menen baslanǵan. Sonday-aq, Kushan mádeniyatin izertlew menen Italiya, Franciya, Germaniya arxeologlarida shuǵıllanǵan. Sońǵı on jiliqat bul aymaqtaǵı ellerde (Indiya,Pakistan, Avganistan, Iran) ózbetinshe arxeologiyaliq mektepler payda boldi.
Kushan mashqalasin úyreniwde burubǵı keńes awqaminda úlken ahmiyet berilgen.Kópshilik arxeologlardiń diqqati usi waqitqa shekem kushan dáwiriniń kórkem óner esteliklerin úyreniwge qaratilǵan. Kushan mámleketiniń siyasiy tariyxi júda belgili emes, hátte oniń hadiyslerdiń xronologiyaliq tiykari uliwmaliq belgide qoyilǵan hám Kushan mámleketiniń xronologiyasin ornatiw ushin hár túrli maǵliwmatlar bir-birine tuwri kelmeydi.
Atap aytqanda mámlekettiń Kanishka dáwirinde gúlleniwin izertlewshiler birinshi hám úshinshi ásirlerdegi hár qiyli sánelerge tiykarlanadi.
Kushan mámleketi tariyxi boyinsha arxeologiyaliq maǵliwmatlar aytarlixtay hár túrli. Bular arxitekturaliq qurilislar skulptura terakota, keramika suwretlew, taǵınshaq buyimlar, tengeler hám jaziwlar. Antropologiyaliq maǵliwmat jańa eraniń basindaǵi Orayliq Aziyaniń qiyin hám aljas bolǵanliǵı haqqinda juwmaq shiǵariwǵa tiykar boladi. Kushan dáwiri úshin qalalardiń hám qala ónermentshiliginiń, keń sirtqi sawdaniń hár túrli kórkem hám mádeniy úrp-ádetlerdiń óz-ara baylanisliǵiń kúshlı rawajlanǵanlıǵı menen belgilenedi.
Kushan dáwiriniń iri qalaliq oraylarinan Purushapura Kishavar hám Taksilni PushkalvatiydiMathura hám Kapishani ( Begram) sonday-aq Bakraniy ( Balx) ayriqsha atap ótiw kerek.
Kushan mámleketiniń pytaxti bolǵan Peshavarda budda ibadatxanasi qaldiqlari qazip tabilǵan. Áskeriy qorǵaniw boyinsha kushan qalasshasi Taksilaniń qorǵan diywallri qaldiqları guwaliq beredi.Taksila qalasiniń aylaanasinda buudda shirkewi qazip tabilǵan. Kushan patshalariniń dinastiyaliq muqaddes xanasi Mathurada jaylasǵan. Bul jerde saray skulpturasiniń ayriqsha ulgisi sonday-aq Kanishkaniń ataqli statuyasi tabilǵan. Mathura aymaǵinan budda skulpturasiniń kóp sanli stelikleri salinǵan.
D. Shlyuberje basshiliǵindaǵi 50-60 jillardaǵi Francuz ekspediciyasi Arqa Avganistanda Surx-Katalda, kushan dinastiyaliq muqaddes xanasin izertlegen.
( Qabuldan Mazariy- sherif arasindaǵi jolda) Surx-Kotal aytarliqtayy óziniń arxetikturaliq ansanbili menen belgili.
Do'stlaringiz bilan baham: |