E berdimuratov, Q. Allanazarov, G. Patullaeva qaraqalpaq tili

Kerekli sózler: soń, da, pa, ushın, biraq, ǵoy, menen.

4. 
   shınıǵıw. Berilgen sózlerdiń mánilerine qaray toparlarǵa ajıratıp shıǵıń. Hárbirine gáp dúziń hám olardı túsindiriń.
   

Judırıq, qarma, kiymeshek, gúldirmama, sıqpan, shıǵanaq, túwe, sáwkele, quyın, taman, jegde, bilek, jawın, kespas, tárizli, jarma, tobıq, óńir monshaq, tánhá.

1. 
   Sóz mánisi degenimiz ne? Mısallar keltiriń.
   
2. 
   Sózler qanday mánilerde qollanıladı? Mısallar keltiriń.
   
3. 
   Kómekshi sózler qanday xızmet atqaradı?
   

§21. Kóp mánili sózler

4. 
   shınıǵıw. Oqıń. Qara hárip penen jazılǵan sózlerdiń mánilerin bir-biri menen salıstırıń.
   

1. Bas — adamnıń eń joqarǵı múshesi. 2. Tawdıń
bası appaq qar. 3. Bul iske sen bas bol. 4. Kóziń
awırsa, qolıńdı tıy (naqıl). 5. Istiń kózin tapqan, baxıttıń ózin tabadı. 6. Aǵam áynektiń kózin saldı.
Esletpe: bas sózi birinshi gápte adamnıń bir múshesi, ekinshi gápte tawdıń joqarısı, úshinshi gápte basshılıq degen mánilerdi ańlatıp tur. Kóz sózi birinshi gápte adamnıń bir múshesi, ekinshisinde ádisin, usılın degendi ańlatadı.


Qaraqalpaq tilinde mánili sózler bir mánili hám kóp mánili bolıp 2 ge bólinedi:

1. 
   Tek bir mánini ańlatatuǵın sózler bir mánili sózler delinedi. Mısalı: kitap, dápter, jer, baǵman.
   

2. Eki yamasa birneshe mánilerdi bil- diretuǵın sózler kóp mánili sózler delinedi. Kóp mánili sózlerdiń mánileri bir-birine jaqın bolıp, bir sóz shaqabınan jasaladı. Olardıń qaysı mánide ekenligin sóz diz- beginde yamasa gáp ishinde kelgende ǵana ańlawǵa boladı. Al jeke turǵanda