Global, regionlıq hám jergilikli kólemdegi ekologiyalıq máseleler

Global, regionlıq hám jergilikli kólemdegi ekologiyalıq máseleler
Joba:

1. 
   Ekologiyalıq mashqalalardıń quram tabıwı.
   
2. 
   Global ekologiyalıq máseleler hám olardıń aqıbetleri.
   
3. 
   Regionlıq hám jergilikli ekologiyalıq máseleler.
   

Ekologiyalıq mashqalalardıń quram tabıwı.
Ózbekstan Respublikası Ǵárezsizlikke eriskeninen keyin barlıq tarawlar qatarı bilimlendiriw tarawına da joqarı dárejede mámleket itibarı qaratildi ekologiyalıq apatlardıń kelip shıǵıwı, mámleket ekonomikalıq, social hám siyasiy turmısına tásirin úyretiw menen birge olarda ekologiyalıq mádeniyat, ekologiyalıq tárbiya hám ekologiyalıq ań túsiniklerin tereń sıńırıwdı maqset etip qoyǵan.
Ekenin aytıw kerek, Tashkent hám Navaiy mámleketimizdegi iri sanaatlasqan qalalar esaplanıladı. Navaiy daǵı taw-kán, mineral tóginler hám cement ónimleri islep shıǵarıw kárxanaları Ózbekstanda jetekshi orındı iyeleydi. ekologiyalıq máseleler hám olardı sheshiw boyınsha alıp barılǵan ekologiyalıq ilajlar naǵız ózi kárxanalar tiykarında, anıq ózine isenimliler menen kórsetilgen.
Insan tábiyaat menen óz-ara baylanısda bolıp, onıń ómirin tábiyaattan bólek oyda sawlelendiriw múmkin emes. Usı mánisten alıp qaraǵanda Prezidentimiz I. A. Karimovning “Ana jayimiz - baylıǵımizning, ǵárezsizligimizning hám gózzal keleshekke isenimimizdiń tiykarǵı dáregidir” - degen sózlerinde kútá úlken ilimiy-filosofiyalıq mazmun bar. Insaniyat jasap atırǵan jaydiń óz nizamlıqı bar. Jerde bitmaydigan, tawsılmaytuǵın naǵıymettiń ózi joq. Biz bolsa bunnan agah bolıwımız zárúr. Insan hám jámiyet tábiyaattıń ajıralmaytuǵın bólegi.
Tábiy resurslar, yaǵnıy janar may, metalllar, metallar, nápes alınatuǵın hawa, ishiladigan suw, is'temol etiletuǵın gósh, sút, dán sarxil miyweler, dárya hám kóldagi balıqlar, hár túrlı shıpabaxsh giyalar, hár túrli sheki onimler bolmasa bir minuta da yashay almasligimizni áp-áneydey bilamiz. Tábiyǵıy baylıqlar Allanıń adamzotga sawǵa etken ullı naǵıymetleri bolıp tabıladı. Alla taoloning barlıq nozu-naǵıymetleri, tábiyǵıy baylıqlardan payda kóriwshi bolıwdıń ózi bir neshe mıń jıllıq tariyxga iye. Bul tariyx Jer júzinde insaniyat payda bóle baslaǵan gezlerdanoq baslanǵan. Insaniyattıń tábiyaat menen bolǵan baylanısı waqtınsha emes, bálki turaqlı jáne zárúrli bolıp tabıladı. Adamzot Álemdiń gúldiń tajıı retinde dáslepki payda bolǵan dáwirden, tap házirge shekem tábiyaatqa tásir etip, oǵan tásirdi ótkerip, bul tásirdi bara-bara kúsheytip, aqıbette tábiyaattı putkinley ózgertirip jiberdi. Keyingi mıń jıllıqlar dawamında insannıń tábiyaatqa aktiv tartılıp ketiwi nátiyjesinde Jer sharı maydanı ıqlımı, o'simligi, haywanot dúnyasınıń teńib bolmaydı dárejede ózgerip ketkenligi buǵan ayqın mısal boladı. “Dúnya tariyxında dáslepki márte insan iskerligi turmıstıń eń zárúr sarchashmalarining aynıwı hám dárz ketiwine sebep bolıp atır.
Insaniyattıń óz keleshegi, ertangi kúni, perspektivasın oylamay etken óz basımshalıqları, soqır-ko'rona qılmısları sebepli tábiyaat behat ozor chekdi, kóp usıllardan máńgi judo boldı. Hár túrlı kosmik shańlar, ilimiy texhikaviy rawajlanıw, ásirese, avtomobiller sanınıń tez dárejede ósip barıwı, radioaktiv elementlar hám basqalar tásiri astında barlıq janlı janzattıń turmıs dáregi bolǵan atmosfera hawası maksimal dárejede pataslanıp atır. Bunday qáweterli hádiyseler dúnyanıń derlik hámme mámleketlerinde tez-tez júz bolıp turadı. Átirap -ortalıqtıń radioaktiv hám ximiyalıq shıǵındılar menen bılǵanıwı, xalıqtıń, sharwa mallarınıń, qustıń, dárya hám de kóldagi, suw bazaları hám okeanlıqtaǵı balıq hám basqa jániwarlarınıń kóplegen záhárleniwine, Evropa mámleketlerinde kóplegen júz berip turǵan siyir, baspaq, qoy, cho'chqalarning belok keselliklerine sebep bolıp atır.
Ózbekstan Respublikası Mámleket sanitariya epidimologiya qadaǵalawı bergen maǵlıwmatqa kóre házirde Respublikamız sanaatı hám awıl xojalıǵı tarmaqlarında 3 millionnan artıq kisi bánt bolıp, sonıń derlik 1 millionǵa jaqinı zıyanlı sharayatlarda (shań, shawqım, titirew, ultra- hám infratovushlar tásirinde) miynet qılıp atır. Zıyanlı miynet sharayatları esabına kásip-patologiya kesellikler kóbeyiwi gúzetilip atır. Atap aytqanda Respublikada sońǵı bes jıl dawamında bul kesellik (hár 10000 jumısshına salıstırǵanda ) 1, 2 den tap 1, 76 ǵa shekem kóbeygen, Navaiy taw-metallurgiya kombinatında bul kórsetkish 1, 62 den tap 3, 2 ge shekem asqan.

Respublikamızdaǵı eń zárúrli ekologiyalıq mashqalalardi hám olardı aldın alıw ilajların Planetamız keleshegi, insaniyattıń táǵdiri házirgi dáwirde kóp tárepten ekologiyalıq máseleler sheshimine baylanıslı bolıp qaldı. Ekologiyalıq mashqala keyingi on jıllıqlar dawamında taǵı keskinlesip ketti. Hawanıń pataslanıwı, ishimlik suwdiń oǵada deficitligi, ana jaydiń záhárleniwi, egiw hám ónim alıw múmkin bolǵan ónimli jerlerdiń, jer astı hám jer ústi baylıqlarınıń, ósimliklerdiń hám haywanlar kemde-kem ushraytuǵın túrleriniń azayıp baratırǵanlıǵı hám de atmosfera temperaturasınıń sezilerli dárejede asıp baratırǵanlıgınan insaniyat behad azaplanıp atır. XX ásir tugab XXI ásirdiń dáslepki kúnlerinde, ásirler tutas kelgen máwsimde pútkil insaniyat, mámleketimiz xalqı kútá úlken ekologiyalıq qáwipke dus keldi. Házir planetamızda tómendegi global ekologiyalıq máseleler óz sheshimin kútip atır:
Ekologiyalıq mashqalanı sheshiw barlıq xalıqlardıń máplerine mos bolıp tabıladı. Civilizatsiyanıń házirgi kúni hám keleshegi kóp tárepten ekologiyalıq mashqalanıń hal etiliwine baylanıslı.
Ózbekstan Respublikası dúnyadaǵı barlıq mámleketler, atap aytqanda Oraylıq Aziya regionindegi mámleketlikler menen sheriklik hám awızbirshilikte tábiyaattı, átirap ortalıqtı qorǵaw, tábiy rezervlardan aqılǵa say paydalanıw máselelerine úlken itibar hám áhmiyet berip kelinip atır. Bunıń nátiyjesi bolıp esaplanıw, átirap -ortalıqtı qorǵawdı támiyinlewge qaratılǵan nızam hújjetleri Respublikamızda kóplegen qabıl etińı.
Ózbekstan Respublikası Konstituciyasiniń 50-statyasında belgilep qoyılǵanı sıyaqlı “Puqaralar átirap, tábiy ortalıqqa ıqtıyatlıona munasábette bolıwǵa májbúrlar”.
Insaniyattıń keleshektegi táǵdiri házirgi dáwirde ámeldegi ekologiyalıq mashqalalardi qanday sheshiwge, ekologiyalıq máselelerden xalıqtı, tábiyaattı qanday qorǵawǵa baylanıslı bolıp qaldı. Bunday deyilishida kútá úlken mánis, tariyxıy zárúriyat, ob'yektiv mútajlik bar. Sebebi ekologiyalıq mashqala zamirida bólek xalıqlar milletler hám mintaqlarnigina emes bálki pútkil insaniyattıń keleshek táǵdiri jatıptı.
Uzaq jıllar dawamında eski basqarıw buyrıqpazlıq sisteması sharayatında Oraylıq Osiyi regionindegi ekologiyalıq máselelerge itibar berilmedi. Tábiyaattı qorǵaw ilajlarına arzımas dárejede kem aqsha
ajratilardi. Bul aqsha tábiyaatqa jetkizilgen záleldi also qatlamsdi. Burınǵı birlespe zamaninde átirap -ortalıq hám atmosfera hawasınıń pataslanıwı, taza ishimlik suwı jetiwmasligi uwayımlı hal ekeni haqqında bilip, bilmewge alındı. Nızamlar rásmiy ushın qabıl etilediyu, biraq olar turmısqa engizilmadi. Kebiro basqarıw princpıı dáwirinde
insan tábiyaattı óz shıdamlılıǵıge bo'ysundirishi kerek degen jalǵan isenim uzaq jıllar ústin turatuǵınlıq etdi. Nátiyjede barlıq aymaqlarda ekologiyalıq teń salmaqlılıq qopal túrde buzildi. Regionmızda, sonıń menen birge, Ózbekstan Respublikasında da uwayımlanarli ekologiyalıq jaǵdaylar júzege keldi.
Ózbekstan Respublikasına burınǵı birlespeden, eski totalitar basqarmadan aytıp ótkenimizdek paxta jalǵız hákimligi hám bay mineral sheki onim resurslarınan qadaǵalawsız, ayawsız paydalanıw tiykarına qurılǵan ekonomika salmaqli miyraslar bolıp qaldı. Respublikamızǵa sheki onim jetiwtirib beretuǵın shet úlke retinde qaraldi. Mámleketimizden úlken muǵdarda jetiwtirilgan paxta óniminiń kópshilik kólemi mutqa tashib ketilar edi. Altın, qımbat bahalı hám reńli metallar, strategiyalıq áhmiyetke iye materiallar jáhán bazarınıń oǵada qarıydargir bolǵan basqa qımbat bahalı ónimlerdi islep shıǵarıw hám satıwdan keletuǵın payda Ózbekstan ǵáziynesine túspew edi.
Aymaǵımızda júz bere baslaǵan ekologiyalıq krizis asa keskinlesip ketib, social tús ala basladı. Ekologiyalıq páseńlewden bolsa keń jámiyetshilik uwayımǵa túsiwi tábiy hal, álbette. Adamlar qanday qáwip aldınanında turǵanlıqların, átirap -ortalıqqa jetkezilip atırǵan zálel qanday ko'rgiliklarga alıp kelgenligin ayqın sezim etdiler. Tábiyaatqa qopal hám tákabbirlarcha munasábette bolıw adamlardıń qirilib, genofondning joq bolıp ketiwine anıq túrde alıp keliwin túsinip jetken kisiler, ilimpazlar, shayır hám jazıwshılar, qánigeler, deputatlar bong ura basladılar. Dúnyanıń hámme mámleketlerinde, basqa regionlarda júz bergeni sıyaqlı Oraylıq Aziyada, Ózbekstanda da ekologiyalıq máseleler aktual bolıp qaldı. Ózbekstanda eń qáwipli ekologiyalıq máseleler taza hawa, ishimlik suw, topıraq quramınıń aynıwı hám Aral teńizi máseleleri esaplanadı, usı “Ekologiyalıq máseleler” pánin úyreniw dawamında bul mashqalalardıń hár birin ilimiy tiykarlanǵan halda qaray, analiz etip, aldın alıw ilajların belgileydi. Hámmemiz hawanıń pataslanıwı, suwdiń pataslanıwı, qalalardıń qayta shóllanishini, baǵlardıń qurib qalıwı hám soǵan uqsas mashqalalardi birgelikte aldın alıwımız, saplastırıwımız kerek, bolmasa shayır boljaw etkeni sıyaqlı tog'u- baǵlar biz hám biziń keleshek áwladlarımız ushın bir pútkil shıyrın qıyal bolıp qalıwı, ármanǵa aylanıwı múmkin: