Ájiniyaz atındaǵı Nókis mámleketlik pedagogika institutı T. Т.Ótebaev, U. Q. Seytjanova, Т. A. Esemuratova

Estetikalıq sistema – eger tárbiyalıq qural, usıl hám metodlar arqasında jetekshi mánawiy ideya turmasa Texnologiyalıq sistema hám socialıq psixologiyalıq múnásibetler sisteması maqsetli tárbiyalıq nátiyjelerdi bermeydi. Oqıtıwshınıń hár bir háreketi, oqıwshılardıń estetikalıq mádeniyatin qáliplestiriwge xızmet qıladı. Tárbiyashı iskerligi turmıslıq ólshem hám qádirIyatlar tiykarında alıp barılıwı kerek, sonda ǵana, oqıtıwshi tárbiya pocesindegi iskerligi támiyinlenedi. Dúnyaqarası ele tolıq qáliplespegen oqıwshılar ushın oqıtıwshınıń turmıslıq tájiriybeleri, jeke úlgileri hám estetikalıq tárbiyalıq tásir kúshine iye ekenligin umıtpaw kerek. Sol ushın oqıtıw jámáátke qarata dıqqat motivlerin qáliplestiriwde, dáslep tárbiyashınıń estetikalıq tárepten tárbiyalanǵanlıǵı úlken áhmiyetke iye. Estetikalıq sistema tárbiyalanǵanlıqtıń joqarı dárejesin belgilewshi mánawiy qural bolıp, onıń talaplarin bir tegis oqıwshı sanasına sińdirip barıw ushın hár bir oqıwshı, klass mektep jámááti háreket qıladı. Estetikalıq sistemada úlken tárbiyalıq maqsetlerge erisiw ushın oqıtıwshıdan joqarı talapshańlıq unamlı tásir etiw qurallarınıń túrligine erisiw talap etiledi:
- tárbiyada oqıwshılar jámááti ortalıǵınıń birligi
- oqıwshılar erkinligi hám óz-ózin tárbiyalawdıń birligi
- puqaralıq hám insanıylıqtıń birligi
- talapshańlıq hám isenim birligi
- oqıwshı shaxsina ayırıqsha múnásibet
- jinısıy tosqınlıqlardı esapqa alıw.
- balalardıń tárbiyalıq hám fizikalıq den- salamatlıǵı haqqında qayǵırıw
- tárbiya shegaralarina ámel etiw
Ózin-ózi ańlaw. Mámleketimizde ǵárezsizlikten soń daǵazalanǵan: Tálimnıń jańa modeli, jámiyette erkin pikirlewmánawiy erkin shaxstıń qáliplesiwine alıp keledi. Óziniń qádir-qımbatın ańlaytuǵin, sabir-taqatlı, iymanı pútin, ómirde anıq maqsetke Iye bolǵan Insanlardı tárbiyalaw Imkaniyatina iye bolamiz.(«Tariyxıy ótmishsiz-keleshek joq» «Muloqat» jurnalı, 1998-jıl 5-san) Oqıtıwshınıń wazıypası hám májbúriyatları tárbiya nátiyjesinde oqıwshıda milliy qádiriyatlarǵa isenim, milliy ideya, demokratiyalıq qaraslar hám turmıslıq poziciyanı qáliplestiriwden ibarat. Tárbiya mazmunınıń eń áhmiyetli belgileriniń biri – bul insannıń turmıslıq tárepten óz-ózin ańlaw, onıń jeke ómiri hám iskerligi ózi jasap turǵan ortalıqtıń subekti sıpatında qabıllanıwı menen túsindiriledi. Insan kamalatında puqaralıq kásiplik hám tárbiyalıq tárepten óz-ózin ańlaw arnawlı áhmiyetke iye. Oqıtıwshı oqıwshılardı óz-ózin tárbiyalawǵa, yaǵnıy óz ishinde sanalı, tártipli islewge úyretse ǵana tárbiya procesi jaqsı nátiyje beredi. Oqıwshılardı óz-ózin tárbiyalaw metodlarına kónlikpe payda qıldırıw oqıtıw mánawiyatınıń sheberligine tárbiyalıq iskerligin durıs shólkemlestiriwine baylanıslı. Oqıwshılar, ádette, jaqin adamlarinıń bazıda oqıtıwshılarinıń minez-qulqına elikleydi. Sol ushın oqıtıwshı óz pedagogikalıq sheberligine súyenip oqıwshı qálbine ózine bolǵan isenim mehr-tuyǵılarin oyata alıwı lazım. Oqıwshılar oqıtıwshınıń sabaqta hám ómirde ózin qanday tutıwı kiyiniwi, qatnasın adamlar menen óz-ara múnásibetin baqlap baradı. Bul da oqıwshılardıń qadaǵalawinda bolıp, tálim hám tárbiya procesinde, dem alıwda, jámiyet islerinde, óz-ózin tárbiyalaw usıllarina kónlikpe payda qıladı. Bul usıllar – oqıwshılardı belsendilikke, erkin pikir oy júritiwge shaqıradı. Oqıtıwshı tárbiya procesinde tómendegi «Oqıwshılardıń óz-ózin tárbiyalaw metodları»nan paydalanıwı múmkin.
- Óz-ózin tekseriw hám qadaǵalaw
- óz-ózin bahalaw (teńleslerine eliklew tiykarında)
- túsindiriw (oqıw ruwxıy tárbiyalıq sıpatları túsindiriledi)
- pikir almasıw (oqıwshılarǵa siyasiy, mádeniy, estetikalıq huqıqıy temalarda awızeki tásir kórsetiw)
Iqtıyarıylıq Tárbiyalanıwshılardıń bilim erkinligisiz tárbiya ideyaları áhmiyetiin ornatıw múmkin emes. «Kadrlar tayarlaw milliy dástúrinde» tálim hám tárbiyanı jáne de jetilistiriwge qaratılǵan bir qatar hújjetlerdi shaxstıń erkinligin, erkin pikirlew qábiletin qáliplestiriwge birlemshi itibar berilgen. Sebebi, erkinlik támiyinlengen jámiyette pikir rawajlanadı, bul bolsa jámiyettiń kúshli bolıwınıń girewi esaplanadı. Erkinlik arqalı oqıwshı oyı qáliplesedi. Ol bir neshe imkaniyatlarda birin ıqtıyarıy tańlap aladı, tálim sistemasında oqıwshılarǵa bul imkaniyatlar jaratılǵan, olardıń erkinlik huqıqları támInlengen.
Tárbiya procesi kóp qırlı proces bolıp, onda tárbiya áhmiyetiin jaratıwǵa xızmet qılıwshı ishki hám sırtqı subektiv hám obektiv jaǵdaylar menen qanshelli uqsas kelse, oqıwshı shaxsin maqsetke muwapıq qáliplestiriw barısinda oqıtıwshı jetiskenlikke erisedi. Oqıtıwshılar tárbiya procesiniń kóp qırlı ekenligin, onı shólkemlestiriw hám basqarıwda tek tárbiyashı iskerligi emes, bálki oqıw jas hám psixologiyalıq belgileri jeke ózine ılayıq tárepleri, oy-pikirleri, ómirge qarasları da ayrıqsha orınǵa iye ekenligin umıtpaw kerek.
Tárbiyanıń úziliksizligi. Tárbiyanıń jáne bir áhmiyeti uzaq múddet dawam etiwi. Tárbiya nátiyjeleri tez hám birden kózge taslanbaydı. Ózinde insanıy sıpatlardı kórsete alǵan shaxstı tárbiyalap kamalǵa keltiriwde uzaq múddetli dáwIrdi talap etedi. Shaxstıń anıq waqıttıń ózinde, túrli qaraslar bar bolǵan jaǵdayda háreket qılıw tárbiya procesin quramalastıradı. Tálim oraylarinda alıp barılıp atırǵan, tárbiyalıq iskerlik shaxs sanası, dúnyaqarasin qáliplestIrIwge qaratılǵan. Solay eken, jaslıq jıllarinda insannıń nerv sisteması joqarı dárejede tásirsheń hám turaqsız boladı. Sol sebepli tárbiyada jetIskenlikke erisiw ushın oqıtıwshı balalarǵa oqıwshılıq jıllarinda tuwrı tárbiya beriw lazımlıǵın talap etedi. Tálim oraylarinda alıp barılıp atırǵan tárbiyalıq proces – bul oqıtıwshı hám oqıwshılardıń birgeliktegi úziliksiz, sistemalı hárekettegi jıyındısı. Oqıwshılarda unamlı sıpatlarin toltırıwshı, bayıtıp barıwshı, qáliplestiriw mánawiy iskerlik ayrıqsha áhmiyetke iye. Sol sebepli shańaraq tálim orayları, jámáátshilik birliginde dúzilip atırǵan tárbiyalıq is-ilajlarınıń úziliksiz ótkeriliwine erisiw lazım.
Tálim oraylarinda oqıtıwshılardıń tárbiyalıq iskerligi jetekshı mánawiy orindı iyelese de bazıda oqıwshılarǵa úziliksiz tárbiyalıq tásir ótkere almaydı. Sebebi, oqıwshılar tálim oraylarinda málim múddette ǵana oqıtıwshınıń tárbiyalıq tásirI hám qadaǵalawı astinda bolıp, qalǵan bos waqtinda tiykarǵı bólegin shańaraqta keshedi, dosları sheńberińde, hár qıylı sırtqı ortalıqta ótkeredi. Gúzgi, qısqı, báhárgi hám ásirese, jazǵı dem alıslar dáwirinde oqıwshılar tálim orayı oqıtıwshısı tásirinen shette qaladı. Demek, tálim orayında oqıwshılardı tárbiyalaw waqıt tárepinen shegaralangan bolıp klasstan, mektepten tısqarıda ámelge asırılatuǵın tárbiyalıq jumıslardan tısqarı waqıtta olar oqıtıwshı yaki tárbiyashınıń tásiri hám de qadaǵalawinda bolıwı kerek.
Tárbiyalıq jumıslardı rejelestiriw.Tárbiyalıq maqsetlerdi ámelge asırıw ushın reje dúziw hám onı orınlaw nátiyjeliligin támiyinlewdiń tiykarǵı jolı. Oqıtıwshı tárbiyalıq islerin rejelestiriw-unamlı proces. Oqıtıwshı tárbiyalıq jumıslardı rejelestiriwde tiykarınan Bilimlendiriw haqqında»ǵı Nızam hám «Kadrlar tayarlaw milliy dástúri» ideyalarina hám de milliy qádiriyat, úrp-ádetlerimizge tayanadı. Onıń mazmunı oqıwshılardı oqıwǵa, ilim alıwǵa miynetke unamlı múnásibetti tárbiyalawdan ibarat.
Tárbiyalıq is rejesinde miynet tárbiyasina ayrıqsha áhmiyet beriledi. Oqıtıwshı oqıwshılardıń miynet tárbiyası rejesin dúzer eken, oqıwshılar miynetiniń mashaqatı sharshaw hám dem alıw haqqında anıq kórinislerge iye bolıwın esapqa alıw kerek. Ata-analar menen islew bólimInde shańaraq mektep tárbiyasin túsindiretuǵin qısqa maǵlıwmatlar berIledi. Sheber oqıtıwshı tárbiyalıq jumıs rejesine anıq bir maqsetti qoyadı. Tárbiyalıq jumıs ámeliyatinda ádep shegarasinan shetke shıqqan oqıwshılarda ushıraydı. Olar tárbiyası «qıyın» oqıwshılar. Olar menen tárbiyalıq iskerlik alıp barıw – bul ayırım itibardı, sabır-taqat hám sheberlikti, kewil sezgirligin talap etetuǵın quramalı jumıs. Tárbiyashı bunday oqıwshılardı pedagogikalıq tárepten úyreniw dastúrin dúziwde tómendegi táreplerine itibar beriw lazım. Shaxstıń socialıq kelip shıǵıwı, shańaraqta ulıwma rawajlanıw dárejesi, minez-qulqınıń tárbiyalanǵanlıǵı dárejesi dástúr tiykarında tómendegi jónelisler boyınsha ayrıqsha tárbiyalıq isler rejesi tayarlanadı.
1. Oqıwshı álemInIń turmıslıq jónelislerin dıqqat penen úyreniw.
2. Xarakteri hám minez- qulqindaǵı úyreniw sebeplerin úyreniw
3. Unamlı baǵdarǵa, ózgerIwge tásir etiwmánawiy turmıslıq kórinislerdi tańlaw.
4. Sáwbetti óspirimniń «psixologiyalıq aymaǵı»nan izlew
5. Oqıwshılar minezinde kórinetuǵin hár qıylı ózgerisler ústinen hár dayımǵı qadaǵalaw ornatıw.
Bizge belgili tárbiyalanǵanlıq nátiyjelerin esapqa alıw oqıwshılar minez-qulqında, olardıń oqıw hám miynetke múnásibetlerindegi ózgerislerin ańlatatuǵin pedagogikalıq ólshem. Tárbiyalıq iskerlik nátiyjeliligin anıqlaw - máselesi quramalı másele. Hesh qashan tárbiya nátiyjelerin ótkerilgen shara-ilajlar qatnasqan oqıwshılar sanı menen belgilep bolmaydı.
Tárbiyalıq jumıs nátiyjeliligi oqıwshılardıń tárbiyalanǵanlıq dárejesi menen bahalanadı.
Tárbiyashı- oqıtıwshı oqıwshılardan qızıǵıw hám mútájliklerin tereń sezgen halda, jaǵdaydı esapqa alıp, tema tańlawı onı tallaw hám ótkeriwde oqıwshılardı keń kólemde shaqırıw joqarı nátiyjelilikti támiyinlewge itibar beriw menen birge, hár bir oqıwshınıń qálewin esapqa alıwı, keskin biykarlamastan, jáne oylap kóriw, qızıqlıraq, ápiwayıraq jolların tabıwın múmkin dep úmitlendiriw orınlı. Tárbiyashı dóretiw mánawiy bolıwı oqıwshılardı da unamlı iskerlik júritiwge qaratıwı, hár bir tárbiyalanıwshıda ózin hám ózgelerdi húrmet qılıwǵa isenim payda qılıwı lazım.