Jobasi: Kirisiw 2


Byudjet deficiti: mánisi, túrleri hám payda bolıw sebepleri


Download 44.86 Kb.
bet2/5
Sana09.06.2023
Hajmi44.86 Kb.
#1475996
1   2   3   4   5
Bog'liq
Raxima Makro

Byudjet deficiti: mánisi, túrleri hám payda bolıw sebepleri.
Teoriyalıq tárepten alıp qaralǵanda byudjettıń saw (normal) iskerlik kórsetiwi, ádetde, oǵan tiyisli bolǵan dáramatlar hám qárejetlerdiń teńligin talap etedi. Haqıyqattan da ol yamasa bul muǵdardaǵı qárejetlerdi ámelge asırıw ushın byudjet sol muǵdardaǵı dáramatlarǵa iye boliwi kerek. Keri jaǵdayda bul qárejetlerdi ámelge asırıwdıń ılajı bolmaydi. Byudjet dáramatları hám qárejetleriniń teńligi byudjettiń balanslastirilǵaninan derek beredi.
Ámeliyatda byudjet dáramatları hám qárejetleriniń teńligine hámme waqıtta da erisile bermeydi. Ayırım jaǵdaylarda byudjettiń dáramatları onıń qárejetlerinen kóp boliwi múmkin. Bunday byudjet proficitli byudjet dep ataladı. Kerisinshe, ayrim jaǵdaylarda bolsa byudjettiń qárejetleri onıń dáramatlarınan kóbirek boladi. Soǵan muwapıq túrde byudjet qárejetleriniń byudjet dáramatlarinan kóp boliwina byudjet deficiti2 dep ataladı.
Joqarıdaǵı táriyplerden alıp qaraǵanda byudjet-salıq siyasatınıń strukturalıq bólegi retinde byudjet siyasatınıń juwmaqlawshı (muǵdarlıq) nátiyjesi byudjet deficiti,byudjettiń balansliliǵi yamasa byudjet proficitinde óz ańlatpasın tabıwı múmkin.
Biraq bulardıń hár birine qarap turıp jalǵız birden-bir bolǵan juwmaqlawshı pikirdi shıǵarıwdıń ılajı joq. Bul jerde gáp sonda, byudjettiń balansliligi yamasa onıń proficitli ekenligine qaray aqılǵa say byudjet siyasatı hám kerisinshe, onıń deficitli ekenligin inabatqa alǵan halda aqilsiz byudjet siyasatı júritildi, dep bolmaydi. Sebebi byudjet siyasatınıń juwmaqlawshı muǵdarlıq ańlatpası retinde olardıń hár biri ózinde unamlı hám unamsız táreplerdi sáwlelendiredi.
Byudjet dáramatları hám qárejetleriniń óz ara tuwri qatnası jónindegi mashqala finanslıq ádebiyatlarda básekili esaplanadı. Ele oǵan salıstırǵanda birden-bir sheshimge kelinbegen. Tartıslarda qatnasıwshılardi, eń toliq kóriniste, eki gruppaǵa ajıratıw múmkin bolip, olar tómendegi eki mekteptiń wákilleri esaplanadı :

  • keynsshilar mektebiniń wákilleri;

  • neoklassik mektebiniń wákilleri.

Keynsshilar mektebiniń wákilleri sistematik yamasa turaqlı byudjet defitsiti kontseptsiyasın qollap-quwatlap, olar bunda tómendegi unamlı jaǵdaylardıń bar ekenligin aytadi:

  • byudjet defitsiti milliy ekonomika ushın qáwipli esaplanbaydi. Buniń sebebi sonda, byudjet defitsiti shárayatında barlıq qárejetler, sonday-aq, olardıń dáramatlardan artıqsha bolǵan bólegi de sol byudjet defitsiti bar bolǵan mámlekettiń aymaǵı sheńberinde ámelge asıriladı. Bul bolsa, óz náwbetinde, ondaǵı turmıs shárayatınıń asıwı (jaqsılanıwı )na óziniń unamlı tásirin kórsetedi.Álbette, milliy ekonomikadan shetke shıǵıp ketetuǵın dáramatlardiń aǵıp ketiwin ańlatıwshı sırtqı sawda balansınıń unamsız qaldıǵi bunnan tısqarı ;

  • byudjet defitsiti, basqa shárayatlar teń bolǵan táǵdirde, óz gezeginde,byudjet aqshalarin alıwshılar, yaǵnıy xojaliq júrgiziwshi sub'ektler hám xalıq dáramatlari asqanlıǵın ańlatadı. Bul byudjet defitsitiniń olar satıp alıw qábiletiniń óskenligine, milliy islep shıǵarıw kóleminiń keńeygenligine unamlı tásir kórsetkenligin bildirip, bulardıń hámmesi, aqir aqıbette, byudjetke kelip túsiwi múmkin bolǵan salıq tólemleri kóleminiń (muǵdarınıń) keńeyiwine (asıwına) alıp keledi.

Keynsshilar mektebi wákilleriniń byudjetti defitsitli finanslıq támiynlew teoriyası ámeldegi defitsitti Rawajlanıw byudjetinde toplaniwin talap etedi. Sebebi tek sol jaǵdayda ǵana defitsitli finanslıq támiynlewdiń ósiwi investitsion, innovatsion hám isbilermenlik ósiwine alıp keliwi múmkin.
Bul máselege salıstırǵanda neoklassik mektebi wákilleriniń qarasları keynsshiler mektebiniń qaraslarına pútkilley keri bolip, olar byudjet defitsitine salıstırǵanda tómendegi qáwiplerdiń bar ekenligin kórsetip ótedi:

  • házirgi kún (dáwir)de bar bolǵan byudjet defitsiti, sońıında, (jaqın) keleshekte joqarı dárejedegi salıqlardıń boliwina alip keledi;

  • byudjet defitsitin qaplaw (finanslıq támiynlew) ushın ayrıqsha jaǵdaydaǵi dáramatlar - pul hám qarızlar emissiyasi, kreditler hám basqalar - tartılıp, bul óz gezeginde, mámlekettiń pul-kredit sistemasın izden shıǵaradı, inflyatsion processlerdiń kúsheyiwine, mámleket qarızlarınıń ósiwine alıp keledi, bulardıń barlıǵı, aqır-áqıbette, milliy ekonomika hám mámlekettiń rawajlanıwına oziniń unamsız tásirin kórsetpesten qalmaydı.

Byudjet defitsitin belgili bir belgiler tiykarında gruppalarǵa ajıratıw jáne onıń tiyisli túrlerin kórsetiw múmkin. Ulıwma alǵanda, byudjet defitsitin tómendegi belgiler tiykarında gruppalarǵa ajıratıw maqsetke muwapıq :

  • payda bolıw sebeplerine kóre;

  • ekonomikalıq mazmunı hám tásirsheńlik jónelisine qarap;

  • jumıssızlıqtıń dárejesi menen baylanǵanliǵina qaray;

  • payda bolıw xarakterine muwapıq;

  • rejege múnasábeti boyinsha;

  • turaqlılıǵına qarap ;

  • dawamiyliǵina kóre;

  • finanslıq támiynlew dereklerine baylanisliǵina qaray;

  • mámleket qarızlarına xızmet kórsetiw boyinsha procentlerdi tólewdiń xalıq aralıq metodologiyasina qaray.

Payda bolıw sebeplerine kóre byudjet defitsitiniń tómendegi túrleri boliwi múmkin:

  • krizisli byudjet defitsiti;

  • antikrizisli byudjet defitsiti;

  • byudjetlerara byudjet defitsiti.

Ayriqsha jaǵday byudjet defitsitiniń negizinde ayriqsha jaǵdaylar, yaǵnıy urıslar, tábiy apatlar hám soǵan uqsaslar kiredi, olardi qamsizlandiriw quramalı yamasa bunıń ılajı joq. Ayrıqsha jaǵdaylardıń aqıbetlerin eskertiw hám olardi joq etiw ushın, ádetde, hár túrli rezerv hám byudjetten tısqarı fondlardan paydalanadi.
Krizisli hám Antikrizisli byudjet defitsitleri ekonomika, pul-kredit, finans tarawlarındaǵı krizisler hám olardı saplastırıw ilajları menen baylanisli boladi. Sol múnasábet penen stimullastiriwshi (atap aytqanda, xoshametlewshi) hám kerisinshe, xoshametlemewshi (qadaǵan etiwshı, keri tásir kórsetiwshi) áhmiyetke iye bolǵan byudjet defitsitlerin ajıratıp kórsetiw múmkin.
Xalıq aralıq ámeliyatda byudjetlarara byudjet defitsiti delingende, ádetde, regionlıq hám jergilikli byudjetlerdiń unamsız qaldiǵi túsiniledi. Regionlıq hám jergilikli byudjetlerde bunday unamsız qaldıqlar tómendegiler nátiyjesinde payda boliwi múmkin:

  • aymaqlardıń byudjet hám múlkshilik huqıqları ortasinda sáykes emesliktiń payda bolıwı nátiyjesinde;

  • regionlıq hám jergilikli byudjetler dáramatların kemeytiw yamasa asırıw jóninde basqa dárejedegi húkimet organlari tárepinen qararlar qabıl etilgende.

Bunday byudjet defitsitin qaplaw, ádetde, tómendegi jollar arqalı ámelge asıriladı :

  • byudjetti tártipke salıw járdeminde;

  • byudjetlarara múnasábetlerdiń hár túrli formalarinan paydalanıw arqalı.

Ekonomikalıq mazmunı hám tásirsheńlik jónelisine qaray byudjet defitsiti tómendegi tárizde ekige bólinedi:

  • aktiv byudjet defitsiti;

  • passiv (tómen) byudjet defitsiti.

Bunday túr (kórinis)lerge iye bolǵan byudjet defitsitlerin basqarıw nátiyjesinde jámiyet yamasa bólek alınǵan basqarıw aymaqlardıń sociallıq-ekonomikalıq rawajlanıwı xoshametleniwi yamasa kerisinshe, xoshametlenbewi múmkin.
Jáhán ámeliyatında ekonomikanıń turaqlı rawajlaniwi shárayatında passiv (tómen) byudjet defitsitiniń dárejesi JIÓge salıstırǵanda 2-3%, MDqa salıstırǵanda - 5% hám byudjettiń qárejetler bólegine salıstırǵanda 8-10% átirapında shegaralanıwı qabıl etilgen. Usınıń menen birgelikte, ekonomika hám sotsial tarawdaǵı krizis shárayatında mámleketlerdiń húkimetleri ekonomikalıq ósiw, jumıssızlar sanın kemeytiw hám salıqqa tartilatin bazanı keńeytiwdi stimullastiriw (sonday-aq, xoshametlew) maqsetinde byudjettiń dáramatları hám qárejetleri ortasidaǵi úzilisti asırıw (qárejetlerdi asırıw hám salıq alinbalarin kemeytiw joli menen) tárep júz tutadı. Bunday jaǵdayda byudjet defitsiti aktiv formaǵa iye boladi. Eger byudjet defitsitin finanslastiriw ushın inflyatsion derekler tartilsa, bunda mámleket qarızlarına xızmet kórsetiw ushın byudjettiń qárejetleri keskin artadı hám byudjet defitsitiniń aktiv forması passiv (tómen) kóriniske iye bola baslaydı hám de finanslıq-ekonomikalıq jáne social daǵdarıstıń tereńlesiwi baslanadı. Sol sebepli byudjet defitsitin basqarıw jáne onıń xoshametlewshi, aktiv potencialınan ónimli paydalanıw maqsetinde onı qaplawdıń maqul túsetuǵın dereklerin izlep tabıw kerek. Onıń ushın bólek alınǵan aymaqliq regionlardıń hám pútin tárzde alınǵan mámlekettiń, onıń menen birge xalıq aralıq faktorlardıń anıq finanslıq-ekonomikalıq jaǵdayın analiz etiwge ayriqsha itibar beriw kerek.
Jumıssızlıqtıń dárejesi menen baylanisqanliǵina qaray byudjet defitsiti tómendegi eki kóriniske iye boliwi múmkin:

  • strukturalıq byudjet defitsiti;

  • ciklik byudjet defitsiti.

Strukturalıq byudjet defitsiti delingende toliq bántlik shárayatında (yamasa jumıssızlıqtıń turaqlı belgilengen dárejesi sheńberinde) mámleket dáramatları hám qárejetlerin qáliplestiriwdiń sonday sistemasında byudjettiń unamsız qaldiǵi túsiniledi. Ekonomikalıq tómenlew sharayatında jumıssızlıqtıń dárejesi onıń bazalıq dárejesinen asa baslaydı. Tuwrısında da, bunday shárayatta haqıyqıy byudjet defitsiti de asadi hám jumıssızlıq boyinsha pensiya tólemleriniń asıwı, salıq túsimleriniń qısqarıwı, tiykarlanıp, óndiristiń qısqarıwı nátiyjesinde salıqqa ólshewli bazanıń qısqarıwı aqibetinde ol strukturalıq byudjet defitsitiniń dárejesinen úlken bolip qaladı. Sol munasábet penen, ámeldegi bar bolǵan hám strukturalıq byudjet defitsiti ortasindaǵi parq ciklik byudjet defitsiti dep ataladı.
Byudjet defitsiti túrleriniń klassifikatsiya etiliwi (gruppalarǵa ajratılıwı), onıń payda bolıw sebeplerin analiz qılıw hám finanslıq támiynlew derekle-riniń strukturasın optimallastırıw, óz náwbetinde, mámlekettiń finanslıq jaǵdayın turaqlastırıwǵa qaratılǵan (baǵdarlanǵan) byudjet defitsitin qısqartiriw hám boljaw, byudjetlarara munasábetlerdi, byudjet hám salıq sistemasın reformalaw boyinsha anıq ilajlar sistemasın islep shıǵıwǵa múmkinshilik beredi.


Download 44.86 Kb.

Do'stlaringiz bilan baham:
1   2   3   4   5




Ma'lumotlar bazasi mualliflik huquqi bilan himoyalangan ©fayllar.org 2024
ma'muriyatiga murojaat qiling