Jobasi: Kirisiw 2
Byudjet deficitine strategiyalıq jantasıw jáne onıń dárejesin kemeytiw is-ilajlarınıń tiykarǵı jónelisleri
Download 44.86 Kb.
|
Raxima Makro
Byudjet deficitine strategiyalıq jantasıw jáne onıń dárejesin kemeytiw is-ilajlarınıń tiykarǵı jónelisleri.
Byudjet defitsiti payda bolǵanda, oǵan salıstırǵanda strategik jantasıw (strategiya) tómendegilerge bólek itibar beriliwin talap etedi: byudjet defitsitiniń bar ekenligin matematikalıq jol menen sheshiwge háreket etpew kerek. Sebebi, bul jaǵdayda, ekonomikani «emlew» ornina onıń keselligi kúsheyedi; byudjettiń balansliliǵi, dáramatlardıń qárejetlerden kópligi salamat hám úzliksiz rawajlanıp atırǵan ekonomikadan derek bermeydi. Byudjet defitsiti boliwi múmkin; byudjet defitsitiniń muǵdarı (dárejesi), ádetde, mámleket jalpı ishki (milliy) óniminiń 2-3% ten aspawı kerek. Áne sol shegaradan assa, onı tezirek kemeytiw (yamasa sol dárejege keltiriw) ilajların kóriw kerek; byudjet defitsitin qaplaw ushın, bárinen burın, mámleket kreditiniń túrli formalarınan paydalanıw kerek. Sonıń menen birge, mámleket qımbat bahalı qaǵazlarin finanslıq bazarda jaylastırıw maqsetke muwapıq. Kerisinshe, milliy pul birligi belgilerin shiǵariwshi úskeneni (stanoktı) iske salmaw kerek; byudjet defitsitiniń dárejesin kemeytiw yamasa oni toqtatıw ushın, birinshi náwbette, ekonomikanıń ózin «emlew» kerek. Bolmasa, áne sol maqsetke erisiw ushın kózde tutılǵan hár qanday ilaj, álbette, áwmetsizlikke ushraydı. Byudjet defitsitiniń dárejesin kemeytiw yamasa oni toqtatıw boyınsha ámelge asırılıwı kerek bolǵan is-ilajlardıń eń tiykarǵı jónelisleri tómendegi-lerden ibarat:3 byudjet qárejet (pul) lariniń investitsion jónelisin ózgertiriw, olardı eń kóp nátiyje beretuǵın jónelislerge jumsaw; xojaliq júrgiziwdiń ózine tán qásiyetlerin esapqa alıwshı finanslıq jeńillik hám jazalardan keń paydalanıw; mámleketten finanslıq támiynlewdi hám mámleket ekonomikası salasın kemeytiw, shet el mámleketlerine járdem kórsetiwdi keskin kemeytiw; áskeriy qárejetlerdi kemeytiw; eń zárúrli sotsial programmalardi ǵana finanslıq támiynlewdi saqlap qalıw, iri byudjet qárejetlerin talap etiwshi programmalardı qabıllawdı toqtatip turıw; qarızlardı mámleket qımbat bahalı qaǵazlari formasında rásmiylestirmesten turıp húkimet organlarina kredit beriwdi Oraylıq bank ushın qadaǵan etip qoyiw; shet el investitsiyalarin tartiw ; hám basqalar. Byudjet defitsitin kemeytiw maqsetinde tómendegi metodlardan paydalanıw múmkin: konversiya; finanslıq támiynlewden kreditlestiriwge ótiw; zıyanǵa islep atirǵan kárxanalarǵa dotatsiya beriwdi úzliksiz túrde qısqartirip barıw; mámleket basqarıw qárejetlerin kemeytiw; salıqqa tartıw sistemasın ózgertiriw; jergilikli byudjetlerdiń rólin asırıw. Mámleket byudjetiniń dáramatlarına hám, soǵan mas ráwishte, byudjet defitsitiniń kólemi (dárejesi)ne mámleket milliy valyutası hám pul mámilesiniń turaqlılıǵına da óz tásirin kórsetedi. Kerisinshe, mámleket milliy valyutasınıń ázziligi, ekonomikalıq aylanbaǵan xızmet kórsetiw ushın onıń jeterli emesligi barter operatsiyalarınıń rawajlanıwına, pul surrogatlariniń payda boliwina, salamat esap-kitaplardıń buziliwina, xojaliq júrgiziwshi sub'ektlerdiń bir-birine hám byudjetke bolǵan tólem emeslerge alıp keledi. Download 44.86 Kb. Do'stlaringiz bilan baham: |
Ma'lumotlar bazasi mualliflik huquqi bilan himoyalangan ©fayllar.org 2024
ma'muriyatiga murojaat qiling
ma'muriyatiga murojaat qiling