Kól túsinigi haqqında

Kollerde suwdıń háreketı – aǵım hám seysh
Reje
1. Kól haqqında ulıwma maǵlıwmat
2. Kólde suw massaları háreketiniń túrleri
3. Tolqinlar

Kól túsinigi haqqında. Kól bir-birinen payda bolıwı, jaylasıw o'mi, forması, ólshemleri, gidrologik rejimi hám basqa bir qansha qásiyetleri menen parıq etedi. Jer júzinde áyne uqsas bolǵan ko'liar uchramaydi. Kól dep qabıl etiletuǵın suw háwizitómendegi shártlerge juwap beriwi kerek:

1) birden-bir yamasa óz-ara ıslawıb ketken bir neshe oyıqlar suw menen tolıq (geyde bólekan tolıq ) boiishi;
2 ) okean, teńizlerden málim uzaqlıqta jaylasıwı ;
3) suw háwizi jáne onı shólkemlestirgen barlıq bólimlerinde derlik bir
qıylı suw júzesine ıyelewi;
4) ko'lga qosılatuǵın suw muǵdarı odaǵı suw kólemine salıstırǵanda
kishi, yaǵnıy suw almasınıwı aste bolıwı ;
5) háwiz degi aǵıs tezligi muallaq oqiziqlar cho'kadigan dárejede kishi bolıwı
6 ) ortasha suw júzesinde onıń suw maydanı maydanı 0, 0 1 km. kv den
yamasa uzınlıǵı 2 0 0 m den úlken bolıwı ;
7) háwizdiń tereńligi toMqin payda eta alıw dárejesindegi bahada hám Ol qıraqlami yuva alatuǵın kúshke ıyelewi kerek


Kól botig'i jáne onıń bólimleri. Kól botig'i yeming ishki (endogen) yamasa sırtqı (ekzogen) kúshleri tásirinde payda boladı. Kól
botig'ining suwǵa tolıw procesi bolsa tábiy geografiyalıq jaǵdayǵa baylanıslı
bolıp, jawınlar, dáryalar hám jer astı suwi toplanıwı esabına keshedi. Sonday eken, jer sırtında túrli processler nátiyjesinde payda bolǵan hám
suw toplantuǵın tereńlikti ko 7 bo tig'i dep ataymız (1. 12. 1-súwret).

12. 1-súwret. Kól botig'i jáne onıń bólimleri
Kól botig'ida ko'lning qıraq yonbag'ri, kól kesesi bólimleri parıq etedi. Ko'lning qıraq yonbag'ri joqarıdan kól botig'i qası
menen, tómenden bolsa kól kosasining jaǵa sızıǵı menen shegaralanadı.
Kól botig'ining eń úlken suw júzesi kóteriletuǵın hám tolqınlar tásirinde bolatuǵın shegaradan tómende jaylasqan bólegi kól kesesiboladı. Kól kosasida qıraq aldı hám tereń (kól tubi) oblastlariparıq etedi.Kól kosasining qıraqoldi oblasti kól tubiga toiqinlar tásirisezilib turatuǵın tereńliklargacha tarqaladı hám óz gezeginde qirg 'oqbo 'yi - litoral hám qıraqqa jaqın sayızlıq - sublitoral lardan ibarat boladı.Kól kosasining qıraqoldi oblastidan tómende jaylasqan bólegi
kól tubi - profundal dep ataladı.

Kól tubida maydan tolqınlar tásiri sezilmaydi, jaqtılıq oǵan deyin etip kelmeydi.

Kól payda bolǵan waqıttan baslap odaǵı suw massaları menen kól kesesi hám ko'lni qorshap turǵan ortalıq ortasında óz-ara bogiiqlik payda boladı. Sol bogiiqlik sebepli kol ayriqsha boigan rawajlanıw sharayatına iye boiadi. Bul rawajlanıwdıń ayırım qırları ;toiqinlar tásirinde qıraqlaming dárz ketiwinde- abraziyada, dárz ketiw ónimleriniń koining qıraqqa jaqın bóleginde yotqiziqlar
retinde toplanıp, suw astı qıraq terrasasini payda etiwinde, kólge kep quyılatuǵın dáryalardıń ılaylı oqiziqlarni alıp keliwi hám ulaming shógiwinde hám de taǵı basqa processlerde óz hákisin tabadı