O΄zbekiston respublikasi joqari ha’m orta arnawli ta΄lim ministrligi muxammed al-xorezmiy atindag’i Tashkent axborot texnologiyalari unIversiteti
Download 1.72 Mb.
|
O zbekiston respublikasi joqari ha’m orta arnawli ta lim ministr (1)
huqıqıy tiykarı - insan ushın áhmiyetli bolǵan azatlıq, teńlik, ádalat qádiriyatlarınıń qáliplesiwi yuridikalıq teńliktiń támiyinleniwi hám olarǵa huqıq hám erkinlikler beriw arqalı nızam jolı menen tán alınıwı. “Nızam hukumron bolǵan orında erkinlik da boladı” (A.Temur). “Ádalat - nızam ústinliginde” printspınıń ámel etiliwi... “Puqaralar menen mámleketlik óz-ara huqıqlar hám minnetler arqalı tıǵız baylanıslıdirlar. Puqaralardıń huqıqları hám erkinlikleri qol qatılmas bolıp, hesh kim olardı sudning sheshimisiz juda etiwi yamasa sheklewi múmkin emes. Áyne waqıtta puqaralardıń óz huqıq hám erkinliklerin ámelge asırıwları bshqa puqaralardıń, mámleketlikohám jámiyettiń nızamlı máplerine qarsı bolmaytuǵını kerek”.
ruwxıy tiykar - insanlar óz salawatına, jámiyettiń tiykarǵı qádiriyatları qorǵanıwına tura alatuǵın zárúrshilik payda bolıwǵanda olar ushın gúresa alatuǵın bolıwları, hújdan erkinshegi, ahloqiy normalardı saqlaw, birden-bir ideologiya dúńyaǵa kózqarasnıń jalǵız hákimliginiń ámeldegi emasligi, sociallıq processlerdi demokratiyalastırıwda tikkeley hám tikkeley bolmaǵan qatnasıwları, puqaralıq pozitsyasiga iye ekenligi. “Oylaw azat bolmasa, ań hám sana qısıwda, qullikdan qutulmasa, insan tolıq azat bo'lolmaydi. Rawajlanıw táǵdirin ruwxıy tárepten etuk adamlar sheshedi”.Ózbekstanda jańa jámiyetti rawajlandırıwdıń túpkilikli ózgerisleri processinde jáhándagi hár qıylı mámleketlerde puqaralıq jámiyeti tiykarlarınń jaratılıwı hár qıylı dárejede hám dáwirlerde ámelge asırılǵanlıǵınıń teoriyalıq hám ámeliy táreplerin, tájiriybelerin úyreniw za’ru’rli áhmiyetke iye esaplanadı. CHunki, puqaralıq jámiyetiniń buprogressiv tárepleri (printspları hám belgilerin) sınalǵan tájiriybe sıpatında ótiw dáwirin óz basıdan keshirayotgan mámleketlerde puqaralıq jámiyeti qurıwda itibarǵa alıwǵa múmkinshilik beredi.SHu noqatı názerden puqaralıq jámiyeti pánin joqarı tálim sistemasında oqıtıw aktual wazıypalardan biri esaplanadı. Puqaralıq jámiyeti pánin oqıtıw negizinde mámlekette “Kúshli mámleketlikten - kúshli puqaralıq jámiyeti tárepke” printspı tiykarında reformalardı jáne de tereńlestiriwge tiyisli tájiriybeler hám basqa sociallıq-gumanitar pánler bilimleri járdeminde tekǵana jańa jámiyette jasaytuǵınlıq, bálki bul jámiyetti rawajlandırıwdıńda tikkeley aktiv qatnas eta alatuǵın jetkinshekti qáliplestiriwge qaratılǵan bilimler beriw názerde tutıladı.Aslini alǵanda “puqaralıq jámiyeti” termini hár qıylı shet el ádebiyatlarda bólek mazmun kásip etken túsinik bolıp, ol házirgi dáwir talqinda jámiyettiń arnawlı bir forması (awhali hám ayrıqshalıqı) ni, onıń sociallıq-ekonomikalıq, siyasiy hám huqıqıy tábiyatın, rawajlanıw dárejesin ańlatadı. Puqaralıq jámiyetin qáliplestiriw máseleleri mudami mámleketlikti jetilistiriw, huqıq hám nızamnıń rolin kóteriw máseleleri sheshiw menen bekkem tárzde óz-ara baǵlıq bolıp tabıladı.Puqaralıq jámiyeti páninń predmeti puqaralıq jámiyetiniń qáliplesiwi, rawajlanıwı, hár bir milliy mámleketlikde puqaralıq jámiyeti qáliplesiwiniń ulıwma, ayriqsha nizamlıqların hám printspların úyreniwden ibarat esaplanadi. Download 1.72 Mb. Do'stlaringiz bilan baham: |
Ma'lumotlar bazasi mualliflik huquqi bilan himoyalangan ©fayllar.org 2024
ma'muriyatiga murojaat qiling
ma'muriyatiga murojaat qiling