O΄zbekiston respublikasi joqari ha’m orta arnawli ta΄lim ministrligi muxammed al-xorezmiy atindag’i Tashkent axborot texnologiyalari unIversiteti

Puqaralıq jámiyeti - óz shaxsi, dóretiwshilik ǵayratın erkin kórinetuǵın etiwshi teń haqılı adamlar jámiyeti, artıqsha taqiqlar hám kereksiz basqarıw tártipke salıwdan erkin teń múmkinshilikler jámiyeti sıpatında qáliplesti.Jámiyet aǵzaları yuridikalıq noqatı názerden puqaralıq huqıq hám erkinliklergeiye boldı. Puqaralıq - insannıń arnawlı bir mámleketlikke turaqlı tárzdegi tiyisliligi, insan hám mámlekettiń óz-ara huqıqıy baylanısı sıpatında kórinetuǵın bóle basladı. Bul óz-ara baylanıslar, bir tárepden, mámleketlik óz puqaralarına muayn huqıq hám erkinliklerdi kepillikleydi, olardıń ózin hám buyım-múlkin zorlıqshılıq hám óz basımshalıqlardan qorǵaw etedi, shet el mámleketlerde jasaw qiayotgan óz puqaralarına qáwenderlik etedi. Basqa tárepden, puqaralar mámleketlik nızamlarına ámel qılıwları, ol bellegen minnetlemelerdi orınlawları, óz miyneti menen mámleketlikti bekkemlewge kómeklashishlari, onıń abıraysın saqlawları, zárúr bolǵan jaǵdaylarda onı himoya etiwleri kerek. Bul huqıq hám minnetler kompleksi puqaralardıń siyasiy-huqıqıy huquqın quraydı.Puqaralıq - bul tekǵana shaxsning huqıqıy huquqı, bálki onıń sociallıq awhali ham bolıp tabıladı. Huqıqıy mámleketlikde nızam aldında teńlik jáne bul menen baylanıslı halda puqaralıq huqıqlarına siyasiy jáne social- ekonomikalıq huqıqlar qosıladı. Jámiyette haqıyqıy erkinlikti támiyinlew hár bir insan tekǵana yuridikalıq hám siyasiy mániste, bálki ekonomikalıq jáne social mániste da puqaraǵa aylanıwını názerde tutadı.XX asrda puqaralıq jámiyeti ideyası jáne de za’ru’rlilew áhmiyet kásip etdi.

Buǵan áwele totalitar hám avtoritar basqarıw princpılardıń payda bolıwı hám olarǵa qarsı demokratiya ushın gúres aparıw zárúriyatı sebep boldı. Plyuralizm teoriyası keń tarqaldı. Bul teoriyaǵa qaray, demokratiyalıq jámiyettiń tiykarǵı waziypası tómendegilerden ibarat:

- puqarolar tatiwligina erisiw jolların izlew;

- xaliqtin’ hár qıylı gruppaları máplerin esapqa alıw;

- qarama-qarsılıqlarǵa toqtatıw beriw hám dawlardıń aldın alıw.Siyasiy gruppalıq jeńilliklerdiń tugatilishi hám puqaralıq huqıqlarınıń payda bolıwı puqaralıq jámiyeti qáliplesiwiniń za’ru’rli faktorı esaplanadı. SHaxsning huqıq hám erkinliklerin támiyinleytuǵın huqıqıy mámleketlik puqaralıq jámiyetiniń siyasiynegizi bolıp xızmet etedi.Solay etip, “huqıqıy mámleketlik” hám “puqaralıq jámiyeti” túsinikleri jámiyet ómirinń hár qıylı táreplerin sáwlelendiriwshi túsinikler bolıp tabıladı. Olar gruppalar, individler, jámiyettiń ulıwma áhmiyetke iyelik etiw mápleri o'raladigan qabıq esaplanadı hám olardı ámelge asıriw usıllarınan dúziledi.Soni aytıp ótiw kerek, puqaralıq jámiyetiniń mámleketlikten ajırasıwı áyne siyasiy gruppalar ortasındaǵı teńsizlikti tamamlaw jáne social munasábetlerdi mámleketlik ıqtıyarınan shıǵarıw processinde júz bergen. Bul processga pútkil xalıq atınan jumıs ko'ruvchi wákillik mámleketiniń qáliplesiwi tiykar bolǵan.Onıń ushın adamlardıń yuridikalıq tengligi olarǵa huqıq hám erkinlikler beriw arqalı nızam jolı menen tán alındı. Siyasiy gruppalıq teńsizlik ornıniyelegen ulıwma yuridikalıq teńlik shaxsning zinhar jańa sociallıq jaǵdayını belgilep berdi. Endi individler, olardıń sociallıq kelip shıǵıwıdan qaramastan, erkin hámde socialliq ómirdiń tolıqqonli qatnasıwshıları dep tán alıw etildi.Puqaralıq jámiyeti - ashıq sociallıq struktura. Ol jaǵdayda sóz erkinshegi, atap aytqanda, sın pikir bıdırdıw erkinshegi, áshkaralıq, túr-túrli informaciyalar alıw erkinshegi, erkin kiriw hám shıǵıw huqıqı, basqa mámleketler menen keń kólemde, mudamǵı tiykarda informaciya, tálim texnologiyaları almasinuvi, shet mámleketlikler hám jámiyetlik shólkemleri menen materiallıq hám ilimiy xızmetleslik, xalıq ara huqıq prinsiplari hám normalariga muwapıq xalıq ara shet el birlespeler iskerligine kómeklesiw támiyinlenedi. Ol ulıwma adamgershiliklilik printsplarına sadıq bolıp, dúnya kólemindegi sonday strukturalar menen óz-ara baylanıs etiw ushın ashıq bolıp tabıladı.