Tema : German qáwimleri hám Rim imperiyasi To'gerektin’ maqseti


Download 0.97 Mb.
bet3/8
Sana09.10.2023
Hajmi0.97 Mb.
#1696330
1   2   3   4   5   6   7   8
Bog'liq
F.Allamuratova

" Sali haqıyqati". " Sali haqıyqati" franklar nızamları kompleksi edi. Jıynaq franklardin’ tiykarinan diyxanshılıq hám sharwashılıq menen shug’illang’aninan derek beredi. Nızamǵa kóre jer eki bólekke: jeke jerler hám jámáát jerlerine bólingen. Jaylaw hám de tog’aylardan bolsa hámme birgelikte paydalanǵan. Ha’yellerge jer beriw yamasa miyraslar qaldırıw qadaǵan etilgen. Bunda hayallardıń waqtı kelip urıwdan shetke shıǵıp ketiwleri esapqa alınǵan. " Sali haqıyqati" adamlar ortasında qatlamlarǵa bóliniw júz bergenliginde tastıyıqlaydı. Mısalı, patsha jawıngerleriniń xuni ápiwayı erkin frank xuninan úsh ret kóp bolǵan. " Sali haqıyqati" na kóre óltirilgen urıw aǵzası ushın óltirgen urıw xun tólegen.
Xristian dininiń qabıl etiliwi. Xlodvig uzaqtı kóre alıwshı hu’kimdar bolǵan. Bul ózgeshelik onıń dinge mu’nasábetinde de qol kelgen. Xlodvig jáne onıń qurallı kúshleri 486 -jılda xristian dinin qabıl etdi. Tez arada barlıq franklar sol dinge ótken. Bul hádiyse patshalıqtıń jáne de bekkemleniwine sha’rayat jaratqan. Abıraylı ruxaniyler Xlodvigti qollap -quwatlag’an. VI ásirdiń ekinshi yarımına kelip Frank patshalıǵı barlıq german patshaliqları ishinde eń úlkeni hám qúdiretlisine aynalǵan.



Úlken jer iyeliginin’ ósiwi. Franklarde úlken jer iyeliginin’ qáliplesiwi barǵan sayın kúsheyip bargan. Bul process IX a’sirge kelip juwmaqlang’an. Jámiyet úlken jer iyeleri (feodallar ) hám ǵárezli diyxan (krepostnoy) larg’a bólingen. Bul hádiyse qaysı jol menen júz bergen? VI ásirdiń ekinshi yarımınan baslap franklarda jer jeke menshikke aylandı. Bul jeri bar mal-múlkli óz jerin qálese ózinde qaldırıw, qálese satıw, almastırıw, usınıw yamasa miyraslar qaldırıw, taǵı jer satıp alıw huqıqına iye degeni edi. Bunday tártipten kem jerli ápiwayı, erkin franklar eń kóp jábir kórgen. Tábiyǵiy apatlar, tınımsız urıslar, qarızǵa batip qalıw, salıqlardı tóliy almasliq hám basqa qatar faktorlar olardı kambag’allastirg’an. Nátiyjede ápiwayı, erkin frank ózine tiyisli jerdi bay qońsılassına arzann girewge satıwǵa májbúr bolg’an. Bunnan tısqarı, óz áskerine ıye boliw huqıqı bar bolǵan graflar jawıngerlerge xızmeti ushın jer berer edi. Olar óz jerlerin keńeytiw maqsetinde jarlılasıp qalǵan erkin franklarden jerler satıp alar edi. Jerinen ajiralg’an burınǵı erkin frank úlken jer iyelerine ǵárezli krepostnoyg’a ayanadi. Jer iyesi oǵan shek jer bergen. Krepostnoy endi óziniń shek jerinde de úlken jer iyesiniń jerinde de islewge májbúr bolg’an. Shek jerde jetistirgen óniminiń bir bólegin feodalǵa salıq retinde tólegen. Nátiyjede feodal minnetleme formaları bolǵan barshchina hám obrok payda bolǵan.
M. M. I. B. D. O' : __________ F. Allamuratova



Download 0.97 Mb.

Do'stlaringiz bilan baham:
1   2   3   4   5   6   7   8




Ma'lumotlar bazasi mualliflik huquqi bilan himoyalangan ©fayllar.org 2024
ma'muriyatiga murojaat qiling