Tema: Ashiq ha’m jabiq ekonomika

2.4. Ashiq ha’m jabiq ekonomikanin’ O’zbekstan Respublikasina ta’siri
Jabıq ekonomika bul sırtqı ekonomika menen sawda iskerligi bolmaǵan ekonomika bolıp tabıladı. Sol sebepli jabıq ekonomika tolıq ózin ózi támiyinleydi, sonday eken mámleketke hesh qanday import kelmeydi hám kirip mámleketti tark etpeydi.
Jabıq ekonomikanıń maqseti ishki qarıydarlardı mámleket shegaralarınan zárúr bolǵan barlıq zatlar menen támiyinlew bolıp tabıladı.
Tiykarǵı ónim
• Jabıq ekonomika pútkilley ózin ózi támiyinleydi, xalıq aralıq sawda-satıqtan import hám kirip bolmaydı.
• Basqa orınlarda islep shıǵarılǵan sheki onimge bolǵan mútajlik, juwmaqlawshı ónimge kirisiw retinde zárúrli rol oynaydı, jabıq ekonomikanı nátiyjesiz etedi.
• Húkimet kvotalar, subsidiyalar hám tariflarni qóllaw arqalı málim bir tarawdı xalıq aralıq básekinen chetlashtirishi múmkin.
• Tiykarınan, ulıwma jabıq bolǵan ekonomikaǵa iye bolǵan mámleketlikler joq.
Ne ushın haqıyqıy jabıq ekonomika joq ?
Jabıq ekonomikanı saqlap qalıw zamanagóy jámiyette qıyın, sebebi sheki onim, mısalı, sheki onim, aqırǵı ónimge kirisiw retinde zárúrli rol oynaydı. Kóplegen mámleketler tábiy sheki onimge iye emesler hám bul resursların import etiwge májbúr bolıp atırlar. Jabıq ekonomika zamanagóy, liberal ekonomikalıq teoriyaǵa keri bolıp, salıstırıwiy ústemshilikler hám sawda-satıqtan paydalanıw ushın ishki bazarlardı xalıq aralıq bazarlarǵa ashıwǵa járdem beredi.
Ne ushın ekonomikanı jabıw kerek?
Pútkilley ashıq ekonomika importqa hádden tıs ǵárezli bolıp qalıw qáwpin tuwdıradı. Sonıń menen birge, jergilikli óndiriwshiler zálel kóriwi múmkin, sebebi olar tómen xalıq aralıq bahalarda básekilasha almaydı. Sol sebepli húkimetler jergilikli kárxanalardı qollap-quwatlaw ushın tariflar, subsidiyalar hám kvotalar sıyaqlı sawda qadaǵalawınan paydalanıwları múmkin.
Jabıq ekonomika kemnen-kem ushraytuǵın bolsa -de, húkimet málim bir tarawdı xalıq aralıq básekinen chetlashtirishi múmkin. Birpara neft óndiriwshi mámleketler shet el neft kompaniyalarına óz shegaralarında biznes júrgiziwlerin qadaǵan etb qoyǵanlar.
Jabıq ekonomika úlgisi
Ámelde ulıwma jabıq ekonomika joq. Braziliya dúnyadaǵı jalpı ishki ónim (JaIO’) dıń bir bólegi retinde ólshenerlik eń kem muǵdardaǵı tovarlardı import etedi hám dúnyadaǵı eń jabıq ekonomika esaplanadı.
Braziliya kompaniyaları básekige shıdamlılıq kózqarasınan máselelerge dus kelisip atır, sonday-aq valyuta kursların kóteriw hám qorǵaw sawdası siyasatı. Braziliyada kirip ushın tosqınlıqlardı engib ótken eń iri hám eń nátiyjeli kompaniyalargina kólemi ekonomikasına iye.