Tema: Miyweli tereklerge ziyan keltiretuǵin shibin

---

1 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 

---

2 
Tema: Miyweli tereklerge ziyan keltiretuǵin shibin-
shirkeyler hám olarǵa qarsi gúres ilajlar 
Mazmuni 
Kirisiw…………………………………………………………………….……….3 
I BAP. ULIWMALIQ ENTOMOLOGIYASI………………….………………..5 
1.1. Shıbın-shirkeylerdiń ishki hám sirtqi duzilisi……………….………..………5
1.2.
Shıbın-shirkeylerdiń miyweli terekler menen aziqlaniwi ……………...….….14 
II BAP.
MIYWELI TEREKLERGE ZIYAN KELTIRETIN SHIBIN-
SHIRKEYLER HÁM QURTLARDAN QUTILIW USILLARI………….….16
2.1. Bag' ziyankesleri hám olarǵa qarsı gúres ……………………….…………16 
2.2. Miyweli tereklerdi qorǵaw usullari menen tanisiw……….…………..……...23  
Juwaqlaw………………………………………………………………...……….30
Paydanilǵan ádebiyatlar………………………………………………….……..31 

 
 
 

---

3 

 
KIRISIW 
 Temanıń aktuallıǵı. Awıl xojalıq eginleriniń zúráátliligin azaytatuǵın faktorlardan 
biri zıyanlı shıbın-shirkeyler bolıp tabıladı. Sol sebepli ósimliklerdi olardan qorǵaw 
awıl xojalıǵında tiykarǵı máselelerden biri esaplanadı. Bul máseleniń zárúrligini 
Ózbekstan Respublikası Joqarı Jıynalısınıń 2000-jıl 31-avgustdaǵı II shaqiriq III 
sessiyasında «Awıl xojalıq eginlerin zıyankes, kesellik hám otaqlardan qorǵaw» 
tuwrısında qabıl etilgen Nızam da tastıyıqlaydı. Dúnyadaǵı barlıq tiri janzat ishinde 
shıbın-shirkeyler túri hám sanı tárepinen eń kóp tarqalǵan. Olar topıraqta, 
ósimliklerde hám, hátte, shıbın-shirkeylerdiń ózinde de rawajlanadı hám turmıs 
iskerligin dawam ettiredi. Shıbın-shirkeyler júdá kishi (mayda ) organizim bolıwı 
menen bir qatarda, júdá tez kóbeyiw ózgesheliklerine iye. Olar adam hám haywanlar 
tutınıw etetuǵın ónimler menen azıqlanıp, sanaat hám azıqliq ónimlerige ziyan 
keltiredi. Awıl xojalıq eginlerin shıbın-shirkeylerden tuwrı qorǵaw qılıw, 
jetistirilgen ónimdi saqlap qalıw, shıbın-shirkeydiń tarqalıwı, ziyan keltiriw 
dárejesi, bioekologiyasini ulıwma hám awıl xojalıq entomologiyasi úyrenedi. 
Hár jılı zıyankes shıbın-shirkeyler awıl xojalıǵına úlken ziyan jetkeredi. Olarǵa 
qarsı gúresilmegen táǵdirde, hátte bir túrdegi zıyankes, ósimlik málim salasında 50-
60% hám ayırım jaǵdaylarda odan da kóbirek ziyan jetkiziwi hám tarawdı 
ekonomikalıq nátiyjesiz etip qoyıwı múmkin. Professor Rossiya maǵlıwmatına 
kóre, AQSHda shıbın-shirkeylerdiń awıl xojalıq ónimlerine hám de ormanlarǵa 
jetkezgen ziyani hám basqa ziyanlardi esaplaǵanda hár jılı 25-30 milliard dollardı 
payda eter eken. Jáhánda hár jılı awıl xojalıq eginleri óniminiń onnan biri zıyankes, 
kesellik hám otaqlar esabına nabit boladı. Rawajlanǵan mámleketlerde bunday 
nabitgershilik 10 -15% ni payda etse, kem rawajlanǵan mámleketlerde 40, hátte 
50% ge shekem jetedi. Awıl xojalıq zıyankeslerine qarsı shólkemlestirilgen-xojalıq
ilajların kóriw, agrotexnikalıq, mexanik, biologiyalıq, karantin ilajlar tiykarında 
gúres aparıw hám aymaqtaǵı ekologiyalıq teń salmaqlılıqtı saqlaw, zárúr bolǵan 
táǵdirde átirap -ortalıqqa kem tásir etiwshi, ıssıqanli organizmlerge hám de adamǵa 
hám paydalı organizmlerge ziyan jetkezbeytuǵın insektitsidlarni qóllaw

---

4 
uyqaslasqan qorǵawdıń hasası bolıp qalmaǵi kerek.
Házirgi waqıtta Ózbekstan 
ósimliklerdi qorǵaw ilimiy-izertlew institutı ámeldegi bolıp, bul jerde awıl xojalıq 
entomologiyasiniń barlıq baǵdarlarında ilimiy izertlewler alıp barıladı. Bul 
institutda kóplegen qániygeler tayarlanadı. Atap aytqanda, akademikalıq S. N. 
Alimuhamedov, professorler N. Mahmudxo'jayev, Sh. T. Xo'jayev, F. G'ofurov, M. 
I. Rashidov, X. Yahyoyev B. Jumonov sıyaqlı ilimpazlar tinmay ızlenip, ziyan-
kunandalarga qarsı nátiyjeli gúres ilajların islep shıǵıp atırlar. Olar menen bir 
qatarda, Ózbekstan Pánler akademiyasınıń Zoologiya hám parazitologiya 
institutında akademikalıq D. A. Azimov, professorler M. K. Ílayıqova, A. Sh 
Hamroyev, Andijan awıl xojalıq institutında professorler G. K. Dubovskiy, A. A. 
Kan, A. Kámalov, Nókis mámleket universitetinde professor G. Sh. Shamurodov, 
Ferǵana universitetinde professorler A. Muhamadiyev, A. Ahmedov awıl xojalıq
entomologiyasiniń túrli tarawlarında xizmet etip atırlar. Házir Ózbekstanda 
Mámleket ósimliklerdiń karantin xızmeti ámeldegi bolıp, onıń wálayat hám 
rayonlardaǵı bólimleri karantin laboratoriyalarınan shólkemlesken. Bul xızmet júdá 
qáwipli bolip zıyankesler, kesellikler hám otaqlardıń mámleketimizge kirip 
keliwiniń aldın alıw, Ózbekstanda keń tarqalǵan zıyanlı organizmlerdi jańa 
maydanlarǵa ótkermeslik menen shuǵıllanadı. Ǵárezsiz respublikamız xalqın 
ekologiyalıq taza, arzan hám joqarı sapalı awıl xojalıq ónimleri menen 
támiyinlewde hám sanaatqa joqarı sapalı shiyki zat jetkezip beriwde awıl xojalıq 
entomologiyasi zárúrli orın tutadı.