Tema:Ortten derek beriw quralları olardan paydalanıw talapların qollaw usıları. Jobası. 1. Órtti qadaǵalaw, óshiriw usillari hám qurallari. 2. Órt derekshileri hám baylanis sistemalari. 3. Nurli hám shleyfli órt xabarshilari. Órt sanaat kárxanalri, xaliq xojaliǵínin barliq tarmaqlarinda júz berip, jetkeretuǵín ziyani jaǵínan tábiyiy apatlar teńlesiwi múmkin bolǵan hádiyselerge záhárleniw, kúyiw hámde adamlar ziyanlaniwina sebep boliwi múmkin. Órt protsesi, tiykarinan, eki túrli jol boliwi múmkin: Birinshiden, qatti deneler janiw protsesinde hawa ortaliǵínan ajiralǵan halda boladi. temperaturasi nátiyjesinde janiw zonasin kislorod penen támiyinlengenligi ushín diffuziyali janiw delinedi, oni aǵash, kómir hám basqa elementler janǵanda baqlaw múmkin. Janiwdiń ekinshi túri janiwshi gazlar hám suyikliqlardiń párleri, janiwshi elementlerdiń shańlari hawa menen aralasqan halattaǵí janiwi bolip, ol kinetik janiw dep júritiledi. Bunday janiw kólemli janiw protsesinde ótedi. Janiw tómendegi túrlerge bólinde: Janiwshi aralaspaniń tez janip, óshiwiYOnuvchi; qizdiriw nátiyjesinde janiwdiń júzege keliwi; Ushqinlaniw nátiyjesinde jalinǵa aylaniw; organik elementler ishinde júz beretuǵín ekzotermik reaksiyalar nátiyjesinde, janiwshi aralaspaniń sirttan qiziwsiz óz-ózinen janip ketiwi; óz-ózinen jalinlaniw, óz-ózinen janiwdin kúshli jalin menen dawam etiwi; partlaw-ximiyaliq protsestiń basim hám quwatliliq payda etiwi menen ótiwi Órtten qorǵaniw shólkemleri sistemasi. Ózbekstan mámleketshiligi sistemasinda órtke qarsi gúresiwde tiykarǵí juwapkershilik Ishki Isler Ministrligine qarasli bolǵan Ortten saqlaw bas basqarmasina júkletilgen. Ol qala hám awillardaǵí xaliq
Do'stlaringiz bilan baham: |
