Ózbekistan respublikasi joqari hám orta arnawli blimlendiriw ministirligi


Download 354.65 Kb.
bet14/16
Sana16.03.2023
Hajmi354.65 Kb.
#1272711
1   ...   8   9   10   11   12   13   14   15   16
Bog'liq
G.Quralbayeva.Nawayı

Kóp mánili atlıq
Atlıq sózler eki, úsh yamasa onnan da kóp mánili bolıp ta keledi. Atlıq sózlerdiń kóp mániligi negizgi mániniń tiykarında payda boladı. Máslen, ayaq degen sóz óziniń negizgi mánisinde adamnıń dene múshesin bildiredi.
Mısalı: Ayaǵı úlken sıyǵanın kiyedi, ayaǵı kishi súygenin kiyedi. Ayaq sózi kóp mánili bolıp kelgende, sol dáslepki mánige uqsas, dórendi mánilerde qollanıladı. Mısalı: japtıń ayaǵı, stoldıń ayaǵı, qoydıń ayaǵı: qulaq sózi – dáslepki tiykarǵı mánisi (birinshi mánisi) adamnıń qulaǵı, awıspalı mánisi beldiń qulaǵı, salmanıń qulaǵı.
1Sonday-aq bas, kóz atlıq sózleri de kóp mánili bolıp qollanıladı. Mısalı: adamnıń bası, tawdıń bası, jıldıń bası, balatanıń bası t.b.
Gez kelgen atlıq sózler bir túrde kelgen menen kóp mánilikti bildire almaydı. Máslen, omonimlik mánidegi atlıq sózler kóp mánilikti bildirmeydi. Sebebi, bunday sózlerde bir-birine mánilik jaqınlıq ańlatılmaydı. Mısalı: sabaq sózi tómendegi eki mánide: 1.Birinshi sabaq – ana tili. 2.Kóylek qırqınshı sabaq penen tigiledi degen gáplerdegi sabaq sóziniń mánileri bir-birine jaqın tuwıslas emes, mánileri hár túrli eki atlıq sózleri bildiredi. Yaǵnıy omonim boladı. Eger bul sózler 1.Búgingi sabaq erte baslandı. 2.Biz olardıń islerinen sabaq aldıq degen degen mánilerde bir tuwıslas dórendi mánige iye boladı. Yaǵnıy kóp mánili atlıq sóz boladı. (Túte sabaqqa baylanıslı dórendi mánilerde keletuǵın: 1.Qawınlar sabaǵınan úzilip atır. Almalar sabaǵınan úzilip túsip atır dep qollanılatuǵın bolsaq onda bul sózler bir tuwıslas mánige iye boladı)
Atlıq sózlerdiń mánileri kontekst araqalı málim boladı. Olardıń mánisi sóz dizbegi yamasa gáptiń ishinde kelgende anıqlanadı. Máselen, ana sózi tómendegi dizbeklerde kelgende kóp mánilikke iye boladı: tuwǵan ana, ana tili, ana Watan, ana jurt, ana mektebim.
Atlıqtıń stillik qollanılıwı
Atlıqlar gápte hám sóylewde hárqıylı stillik xızmetlerde jumsaladı. Ásirese, kóplik, tartım hám seplik qosımtalı atlıqlardıń túrli stillik xızmetlerde jumsalıwın kóriwge boladı.
1Qaraqalpaq tilinde -lar, -ler qosımtası tek kóplik máni bildirip qoymay ayırım abstrakt, jup atlıqlarǵa qosılǵanda kúsheytiwshilik, obrazlıq máni qosa bildiriledi. Mısalı:
Qara naǵıs jaǵa, qınama beshpent,
Qolań qara shashlar jazıp taslanǵan,

Download 354.65 Kb.

Do'stlaringiz bilan baham:
1   ...   8   9   10   11   12   13   14   15   16




Ma'lumotlar bazasi mualliflik huquqi bilan himoyalangan ©fayllar.org 2024
ma'muriyatiga murojaat qiling