%збекстан республикасы жо№ары


Download 194.46 Kb.
bet62/78
Sana21.04.2023
Hajmi194.46 Kb.
#1374120
1   ...   58   59   60   61   62   63   64   65   ...   78
Bog'liq
збекстан республикасы жо№ары

Dramalıq obraz – personajlardıń is-háreketlerin saxnada kórsetiw ushın jaratılatuǵın obraz.
Ekspoziciya – latın tilindegi expositio túsindiriw degen sózden alınǵan. Ekspoziciya járdeminde waqıyalar bolıp ótetuǵın orınlar, shárt-sharayatlar avtor tili menen súwretlenedi, shıǵarmaǵa qatnasatuǵın personajlar menen tanıstıradı.
Epos – bul termin áyyemgi grek tilinen alınǵan bolıp, sózlik mánisi boyınsha áńgime, ertek degendi bildiredi. Epos termini ádebiyattanıw iliminde eki mániste qollanıladı: birinshisi – ulıwma epikalıq shıǵarmalar mánisinde, yaǵnıy ádebiy túr sıpatında, ekinshisi – xalıq eposları, xalıq dástanları mánisinde.
Epika – ádebiyattıń úsh túriniń biri. Óziniń janrlıq qásiyeti boyınsha waqıyanı hám oǵan qatnasatuǵın adamlardı kórkem bayanlap, súwretlep beretuǵın shıǵarmalardıń túri. Epikalıq shıǵarmada, eń birinshi náwbette, syujet bolıwı kerek.
Epikalıq obraz – shıǵarmadaǵı personajdıń is-háreketleri, basınan keshirgen waqıyaları arqalı sáwlelendirilgen obraz.
Epilog – sońǵı sóz mánisinde. Kórkem shıǵarmada tiykarǵı syujetke kirmeytuǵın element.
Epopeya – bul termin bayanlaytuǵın waqıyaları kólemi boyınsha kútá úlken hám quramalı, súwretleytuǵın waqtı uzaq, turmıstıń túrli táreplerin keń qamtıytuǵın shıǵarmalar toparın belgilew ushın qollanıladı.
Fonografik (“normadan shıǵınıw”) qubılıslar – kórkem shıǵarmada seslerdi sozıp aytıw yaki bir sózde bir sesti sanalı túrde arttırıp jazıw. Ádebiy shıǵarmada personajdıń túrli keypiyatın beriw, onıń xarakterindegi ózgerislerdi tolıq kórsetiw ushın isletiledi.
Gúrriń – waqıyanı ıqsham jáne qısqa túrde sáwlelendiretuǵın kishi epikalıq
janr.
Ǵázzel – arabsha hayallarǵa muhabbat sózinen alınǵan. Ǵázzel aruz qosıq
qosıq qurılısı boyınsha jazılıp, 12-15 eki qatarlı bántlerden, yaǵnıy báyitlerden turadı. Hárbir báyit tamamlanǵan pikirdi bildiredi. Ǵázzel a-a, b-a, v-a formasında uyqasıp keledi.
Xarakter grek tilindegi charekter – ózine tán ózgeshelik, belgi degendi ańlatadı. Ádebiy shıǵarmalarda óziniń jekke adamgershilik qásiyetleri, minez- qulqı, oy-órisi, ishki dúnyası, rúwhıy jaǵdayları, is-háreketleri arqalı oqıwshınıń yaki tamashagóydiń yadında uzaq saqlanıp qalatuǵın obraz.
Ideya – kórkem shıǵarmada kóterilgen máselelerdiń, jaratılǵan obrazlardıń, xarakterlerdiń, súwretlengen waqıyalardıń nátiyjelerinen kelip shıǵatuǵın juwmaqlar, obrazlı oy-pikirler.

Download 194.46 Kb.

Do'stlaringiz bilan baham:
1   ...   58   59   60   61   62   63   64   65   ...   78




Ma'lumotlar bazasi mualliflik huquqi bilan himoyalangan ©fayllar.org 2024
ma'muriyatiga murojaat qiling