Ózbekstan respublikasi joqari bilimlendiriw, ilim hám innovasiyalar ministirligi


Download 466.85 Kb.
Pdf ko'rish
bet5/6
Sana19.06.2023
Hajmi466.85 Kb.
#1599690
1   2   3   4   5   6
Bog'liq
Tunis 232

II.BAB. JÁMIYETIŃ RAWAJLANIWI 
2.1.Tunis munasábetlerinde puqaralıq jámiyetiniń roli 
Revolyusiyadan 7 jıl ótti, Tunisde demokratiyanıń tabısı baylanıslı Bir 
tárepden marginalizatsiya hám usınıń menen birinde, birinde, inklyuzivlikti 
rawajlandırıw Qol hám puqaralıq jámiyeti menen baylanıs, basqa tárepden 
(Sshribress,34). Anıq, Indonillilik baylanıs, konsensus hám isenim mexanizmlerin 
qayta qayta tiklew usılı bolıwı múmkin. Puqaralıq jámiyeti inklyuzivlikti 
rawajlandırıwda sheshiwshi rol oynawı múmkin. Tunisian bul anıq Puqaralıq 
jámiyeti 11 jıldan beri kóplegen ózgerislerdi basdan keshirdi hám etuk bolıp, " 
Kesellik". Bul dinamikalıq túrde sırtqı fondlar jolınıń nátiyjesi Tunis puqaralıq 
puqaralıq jámiyeti arenasiga jóneltirildi. Biraq, berli 1911 jıldan baslap 1911 jıldan 
baslap SSOniń dáslepki tarqalıwı qısqarıp atır sezilerli dárejede. Júdá kóp sanlı 
SSOSs mazlatılǵan yamasa májburiy túrde erigen terrorizmni finanslıq támiynlew 
(sonıń menen birge, sırt el fondlari arqalı ) yamasa finanslıq qaǵıydabuzarlıqlar. 
1915 jılda Tunis milliy eki tárep baylanısiları kvartetini tán alıw ushın Nobel 
sıylıqına iye boldı Birinshi shıǵarmada óz aǵzası KSOS tárepinen mámlekettiń 
rawajlanıwına shekem ámelge asıriladı demokratiyalıq ótiw. Soǵan qaramay, " 
sıylıq" A dıń tiykarların ózgertirmeydi. 
Ushıw waqtında mámleket,- úsh jıl aldın Mark Pirini hám stalelate sebepli, 
Ótkerip jiberilgen múmkinshilikler hám mashaqatlı máseleler, " Tunis elege 
shekemge shekem Ǵayrat hám ǵázep ortasındaǵı juwıw, optimizm hám úmitsizlik 
ortasında " (pirini, 1915). MenenPuqaralıq jámiyeti tárepinen demokratiyalastırıw 
prosessinde sheshiwshi áhmiyetke iye bolǵan sheshiwshi rolga shaqırıq etiń, bul


21 
Húkimetleraro húkimet wákili retinde óz rolin kúsheytiw júdá zárúrli bolıp tabıladı. 
Bul kirisiwdi óz ishine aladı Puqaralıq jámiyetin ózara kelisiwler alıp, puqaralıq 
jámiyetin birlestiriw ushın innovsiyalıq formulanı tabıw Evropa Birlespesi-Tunis 
sherikligin ámelge asırıwdıń túrli basqıshları. Bular tómende Birpara siyasiy 
usınıslar : Tunistiń demokratiya hám a ga ótiwdiń payda bolıwı EI-Tunis sherigi 
• milliy dárejede nızam ústinligi boyınsha baylanısti rawajlandırıw. Menen 
baylanıslı máseleler nızam ústinligi kóp qırlı tábiyaatda, sol qatarda bir neshe 
tárepler bar Nızamlar hám normativ hújjetler sud tárepinen ámelge asırilmaslikka 
shekem Qararlar (Ádillik ministrligi, sud qararlarınıń yarımı emes ámelge asırılǵan 
) hám korruptsiya, nepotizm hám klientler tarqalıwınan Esapdorlik hám áshkaralıq 
prosedurasına qarsılıq. Bulardıń barlıǵı wákili Jaman tosıqlar jaslardı jumıs bazarına 
kirisiw hám orınlawına tosqınlıq etedi olardıń múmkinshilikleri. Eger kóplegen 
ǵayratlar qaǵıyda kemshiliklerin sheshken sonda da Tunisde Tunis nızamları 
qashannan berli ámeldegi, sonday-aq óz-ara baylanıs sessiyalari Evropa Birlespesi-
Tunis sub-komitetlerinen aldın Evropa Birlespesi hám puqaralıq jámiyeti bul etarli 
emes ádetde olar sheklengen háreketlerdi óz ishine alatuǵın dárejede oylap tapqanı 
sıyaqlı

Stol átirapında bolıwı kerek bolǵan milliy mápdar tárepler sanı. Haqıyqattan 


da hár bir áwladtıń hár bir mápdar tárepleriniń rolin alıp taslaytuǵın rolin qayta 
kórip shıǵıw Nızam ústinligin tolıq ámelge asırıw ushın (nızam shıǵarıwshılar, 
huqıqtı qorǵaw shólkemleri, Suditor, túrli ministrlikler, hár qıylı kásiplik 
awqamlarınıń túrli bólimleri), biraq sonıń menen birge basqa potensial mápdar 
tárepler (tálim sektorı, ǵalaba xabar quralları ). Regionlıq rawajlanıwdı targ'ib qılıw
1911 jildan-1911 húkimetleriniń ekonomikalıq sharayatların jaqsılaw 
áwmetsizligi Interer hám shegara aymaqlarında jasawshı Tunisler Evropa 
Birlespesiniń qollap-quwatlawına mútajlikti sáwlelendiredi rawajlanıwda zárúrli rol 
atqaratuǵın úskene fondiga uqsas mexanizm ushın ishki bazardıń eń jarlı regionları. 
Tiykarınan strukturalıq pul qarjların uzatıw Máhálleniń mámleketlerine 
metodologiyasi úzliksiz túrde ámelge asırılǵan dawa Marokash hám Tunis. Tunis 
Evropa Birlespesiniń regionlıq aqshalar salasındaǵı tájiriybesine ıseniwi hám 


22 
regionlıq rawajlanıw mashqalasın sheshiwde regionlıq ayırmashılıqtı kemeytiw. A
Evropa Komissiya direktsiyasi ortasında seriklik ornatılıwı múmkin Evropa 
regionlıq rawajlandırıw fondın (Erdf) hám Tunis rawajlanıw ministrligi, investitsiya 
hám xalıq aralıq sheriklikke járdem beriw Ekspertiza ótkeriw. Tarmaq járdemin 
toltırıw haqqında oylaw zárúrli bolıp tabıladı Tunistiń birden-bir bazarında 
integrasiyanı esapqa alǵan halda Uzaq múddet. Sosial uyqaslıq siyasatı menen 
baylanıslı finanslıq qurallardan paydalanıw Tunisde regionlıq teńsizlikti kemeytiw 
júdá qızıq. Birdamega kirisiw Aqshalar Tunissiyani oraysızlashtirish reformaların 
regionlıq menen attisylashini kórsetiwge járdem beredi 
Rawajlanıw strategiyası. UPS arqalı juretuǵın oraysızlashtirish prosesi 
menen hám Oray eń zárúrligini monopol qılıw ushın saldamlı qáwip menen túsedi
Baspa etilgen, regionlıq rawajlanıw dawam etedi. Ortasındaǵı sheriklikti 
rawajlandırıw Tunisde oraysızlashtirish prosesin qollap-quwatlawdıń eń jaqsı usılı 
bolıwı múmkin. 
• Menshikli sektordı ishki regionlarǵa regionlıq rawajlandırıw aydawshısı retinde 
xoshametlew. " Aymaqlar bank" ortasındaǵı seriklik, bul házirde jaylasqan joybar
Rawajlanıw hám Evropa tikleniw hám rawajlanıw banki regionlıq rawajlanıw ushın 
kúshli qurallar menen támiyinleydi. " Banktiń bankin jaratıw regionlar " 1916 -1919 
jıl rawajlanıw rejesinde daǵaza etildi Regionlıq rawajlanıw. YETTD strategiyalıq 
serik retinde zárúrli rol oynawı múmkin Awıl xojalıǵında bilimlerdi hám menshikli 
sektordı ekonomikanı ótkeriw hám awıl xojalıǵına ótkeriw Sanaat, qayta 
tiklenetuǵın energiya hám jasıl ekonomika. Tunis degi jaslardıń unamsız suwretin 
qayta tiklew hám olardıń múmkinshiliklerineurıw
• Jumis talabı hám jetkizip beriw ortasındaǵı saykes emeslikti sheshiw. Mashqala 
sonday emes Tunis jasları tárepinen etarli uqıp hám múmkinshiliklerdi jetkizip 
beriwde júdá kóp
Joqarı tálim diplomlarına iye, biraq miynetke baylanıslı bolǵan 
mútajliktiń kamligi sapalı jumıslarǵa. Bul Tunis ekonomikası zaifligisha, degeni 
menen baylanıslı Jergilikli menshikli sektor tiykarlanıp básekibar emes hám 
kereklilerdi tarta almaydı Investitsiyalar. Bunday háreketlerdi turaqlılashtiradigan 


23 
jas isbilermenlikti rawajlandırıwdı xoshametlew. Bul korruptsiya mashqalasın 
sheshiw hám olarǵa járdem beretuǵın ortalıq jaratıwdı ańlatadı Jaslıq isbilermenligi 
rásmiy bolmaǵanlıqtı hám ıqtıyatlılıq menen sheklew quralı retinde. • Tunis milliy 
jaslar keńesi joybarı tiykarında (Birlesken Milletler Shólkeminiń Tálim Ilimiy hám 
materiallıq shólkem [YuNESKO] 1916 jıl ), regionlıq jaslar jaratıń
Keńesler jaslardıń energiya hám ǵayratların jóneltiriw hám siyasatqa tásir 
qılıw quralı retinde milliy hám jergilikli dárejede (Marzo, 1916 ) deneleri hám 
prosessler. Jaslar ortasındaǵı bunday regionlıq jaslar sovetiniń maqseti jaslardaǵı 
qatnasıwın asırıw bolıp tabıladı islerdi hám sistemanıń bir bólegi bolıwın ańǵarıw, 
sol sebepli hár qanday sezim-sezimlerdi kemeytiw marjinalizatsiya yamasa 
stigmatizatsiya. Tunis puqaralıq jámiyetin ózgertiw ushın haqıyqıy aktyor
• Úsh tárepleme baylanıs óz-ózinen format hám potensial sıyaqlı qızıqlı, biraq bul 
kóbirek puqaralıq jámiyetin rawajlandırıw ushın euromed huqıqlarınıń rolin qayta 
kórip shıǵıw kerek iyelik. 
• Puqaralıq jámiyeti menen qamtıp alınıwı hám tartinishi barlıǵın ápiwayılastırıw 
kerek 
Evropa Birlespesi - Tunis munasábetlaridagi siyasat. Puqaralıq jámiyetin óz ishine 
alǵan siyasatti muwapıqlastırıw ushın húkimet sheńberinde siyasat bólimi siyasatti 
ámelge asırıw prosessinde inklyuziv bolıw. Birdey tákirarlanıwı múmkin Jergilikli 
dáreje. Tunis hám Evropa serikleri ortasındaǵı muwapıqlastırıw kúshaytirilishi 
kerek. Buǵan tuwrıdan-tuwrı húkimet basshısına esabat beretuǵın siyasat birligi 
buǵan erisiwge járdem beredi, Evropa Birlespeine serikler ushın jeńillikli sáwbetlesi 
retinde. Ol kóp tarmaqlı tarawdı óz ishine aladı Joybarlaw funksiyası hám evropalik 
serikler menen sheriklikti sheshiwde sheriklikti muwapıqlastırıw húkimettiń 
orayında ıdıraw. Evropaniń qubla máhellesi 1910 -1911 jıllarda biyqarar bolıp 
kelgen. Bul Keń tarqalǵan biyqararlıq Evropaniń qawipsizligi ushın saldamlı 
uwayım tuwdıradı hám bolıwı kerek Onıń qubla máhellesi menen munasábetlerdiń 
qayta esaplawdı xoshametlew. Sol kózqarastan, Tunis tolıq ústin turatuǵınlıq 


24 
retinde qaralıwı kerek. Bul mort sabırlılıǵın kúshaytadı Evropaniń qamtıp alınıwı 
hám rolin targ'ib qılıw boyınsha Evropa tárepdarı puqaralıq jámiyeti.
Sosial hám 
rawajlanıw mantig'i menen ekonomikalıq logikalıq logikalıq logikalıq logikalıq 
logikalıq. Qollap -quwatlaytuǵın puqaralıq jámiyetiniń rolin targ'ib qılıw arqalı 
qamtıp alıw múmkinshiligi qolda bolıwları kerek Tunisti qanday uyqaslashtirishni 
támiyinlew ushın islep shıǵılǵan ekonomikalıq programmalar Ekonomika hám 
Evropa standartları menen nızamshılıq. Bul puqaralıq qatnasıwın ańlatadı Jámiyet 
retinde mákemeler hám ózara kelisiwler aparıwda ayıplaw komissiyalaridagi serik 
retinde EI. Texnikalıq tárepler hám rásmiy munasábetler menen sheklengenlikten 
uzaqta, bul seriklik kerek Adamlardıń qarawları hám máplerin itibarǵa alın hám 
jasawdı kepillikleydi olardı ańlatpa etiń. Regionlıq ayırmashılıqlar búgingi kúnde 
Tuniske dus kelgen kóplegen tiykarǵı keskinliklerdiń dáregi hám keń 
demokratiyalıq ótiwge ırkinish beriw. Dawam etetuǵın keskinlikler seriyasi Qattı 
utıw hám regionlıq abaylı turaqlılıqtı buzatuǵın usıl. Qosılǵan Basqa tárepden, ol 
mámlekettiń birpara giltini sheshiw kózqarasınan belgi etedi Jihadizm ushın 
potensial tartıwlar basseynin kemeytiw kózqarasınan qıyınshılıqlar, Jumıslar hám 
múmkinshiliklerdi targ'ib qılıw hám tendizaliklarni demokratiya islep atirǵanın 
kórsetiw olarǵa ámeliy tárepten járdem beri
7
ń. Hár qanday jaǵday arqalı regionlıq 
rawajlanıwdı targ'ib qılıw Yakillik mexanizmi Tunistiń turaqlılıǵındı kúshaytadı. 
Tunistiń tiykarǵılıǵın joytıp atır Aktiv: jaslar. Periferlarda jaslar jańa jantasıwǵa 
mútáj. Periferiyalar jaslardı birlestiriw hám puqaralıq jámiyetin bekkemlewleri 
kerek 
Bul aymaqlarda. Bul jergilikli elitalarga hám bul regionlar ushın 
advokatlarǵa járdem beredi hám olardıń atınan gápira alatuǵın advokatlardı targ'ib 
etiwge járdem beriń.
Evropa Birlespesi (EI) Tunistiń eń zárúrli sawda sherigi 
tárepinen shama menen 65% onıń global sawdası Evropa Birlespesi menen. Sol 
sebepli huqıqıy tiykarda ajablantiradigan ájep emes Evropa Birlespesi sawdaları 
Evropa Birlespesi-Tunis keleshegi tuwrısında tartıslarda tartıslarda Sheriklik. Atap 
7
. Soliyev A., Muhammadaliev R.. Iqtisodiy va ijtimoiy geografiya asoslari. –T., 2005. 


25 
aytqanda, bul tartıs Evropa Birlespesi-Tunistiń tereń ózara kelisiwlerine arnalǵan
hám keń qamtılǵan sawda maydanı (DSFTA). Evropa Birlespesi qashannan berli 
ózara kelisiwler alıp bardı keń hám úlken sawda pitimleri - jańa awqam 
shártnamalarınıń bir bólegi retinde –menen Ukraina, Moldova hám Gruziya (van der 
Loo, 1916 a) hám házir de soǵan uqsas názerde tutılǵan DSFTS Tunis hám 
Marokash menen Evropa máhellesi siyasatı kontekstinde 
(Enp) (van der Loo, 1916 B). DSFTA ózara kelisiwlerinde oktyabr ayında Tunis 
menen juwmaqlandi 1915 jıl. DSFTA dıń tiykarǵı maqseti tekǵana kóp tovarlar 
hám xızmetlerdi hám xızmetlerdi liberallashtirish hám bálki basqa barlıq tiyisli 
sawda kózqarasınan, sonıń menen birge, Tunisti az-azdan birlestiriw Evropa 
Birlespesi ishki bazar ishki bazarı nızam shıǵarıwshı hám tártipke soluvshi 
jaqınlashuv tiykarında. Evropa Birlespesi usınıs etedi Tunis kompaniyaların usınıs 
etetuǵın Tunissiyaniń progressiv hám assimetrik liberallashuv Tunisde Evropa 
Birlespesi bazarına kiriw ruxsatı tek óz bazarın ashıw kerek az-azdan. Sawda 
munasábetlerin bekkemlewge qosımsha túrde, DSFTA instrumental boladı Tunis 
ekonomikasınıń rawajlanıp atırǵan jumıs prosessinde. DSFTA-den paydalanıw 
múmkin Tunisde zárúr bolǵan ekonomikalıq reformalardı qozǵawtıw, qollap-
quwatlaw hám kúsheytiw. Bul Sol sebepli ózara kelisiwler hám DSFTAni ámelge 
asırıw qolda qolda bolıw kerek Tunisde ishki ekonomikalıq reformalar menen. 
Biraq, bul anıq oyda sawlelendiriwdi talap etedi Tunis tárepinde onıń ekonomikasın 
modernizasiyalaw neni qálegenligi tuwrısında Regionlıq hám global sawda 
sistemasında oynaw jáne onı ámelge asırıw ushın DSFTA-den qanday paydalanıwdı 
qáleydi Bul maqsetler. Bunnan tısqarı, bul farzatsiyani ámelge asırıw hám tuwrı 
qollanılıwı Sawda shártnaması kúshli institutsional reformalar hám potensialdı 
asırıwdı talap etedi. Evropa Birlespesiniń tárepinde, haqıyqıy dsftta ózara 
kelisiwlerin kelisiw qılıw zárúrli boladı Tunis ekonomikasın Evropa Birlespesi 
nızamshiligi menen hádden tıs asırıp jiberiw Tunis ushın ekonomikalıq reformalar 
ushın LEK, biraq bunıń ornına maslasıwshı kelisiwler ushın jay qaldıradi. Evropa 
Birlespesi-DSFTA ózara kelisiwleri de jańa ishki siyasiy ortalıqta bolıp ótedi Tunis. 


26 
Birinshiden, Tunistiń uzaq múddetli strategiyası bolıp qalıwı kerek bolǵan uzaq 
múddetli strategiya bolıwı kerek Evropa Birlespesiniń pragmatik siyasat 
parametrleri menen jarasıw. 1911 yilgi revolyusiya a Evropa Birlespesi-Tunis 
munasábetlerinde zárúrli áhmiyetke iye, bul bolsa arasındaǵı ayırmashılıqlar Hár 
bir partiyanıń shamaları. Bir tárepden, " eski" sheshimler qanaatlanǵan kórinbeydi
" Jańa" múmkinshilikler hám " jańa" máseleler. Basqa tárepden, jańa úy Tunistiń 
demokratiyalıq ótiwi menen úskenelestirilgen átirap -ortalıqqa qarsı shiqmadi. 
Evropa Birlespesiniń sırtqı munasábetlerinde hal etilmegen dinamika hám 
qubla máhelle.
Ekinshiden, sońǵı waqıyalar óz-ara munasábetlerde jańa naǵıslardı 
anıqladi Bul tekǵana anıqlanǵan ápiwayı in'ikoslar etiwmasligidan azap shetn ekewi 
de umidlanish hám ulıwma ústin turatuǵınlıq, bálki ekewi de ekewi de artıp 
baratırǵan isenimsizlik partiyalar, bul jildniń birinshi bapta taǵı túsintirilgen. 
Tunistiń minnetlemeleri bolsa Óz ústin turatuǵınlıqların DSFTA ózara 
kelisiwleriniń izbe-izligi jáne onıń izbe-izligi boyınsha anıqlawtırıw Jaqında 
Evropa Birlespesi paytaxtlarında jetkizip beriw ushın múmkinshiliklersaldamlı dep 
atalǵan Evropa Birlespesi siyasatı yamasa qararları Tunisde bolǵan siyasatshılar 
pir boldı. Mısalı, kúshli bolıwına qaramaydi.
Tunisti qosıw ushın Tunisti qosıw ushın Tunisti qosıw ushın 1918 jıl fevral 
ayında komisniń sheshimi Úshinshi mámleketlerdiń Evropa qara dizimine pulniń " 
joqarı qáwipi" de sonday dep oyd Yuridikalıq evni qollap-quwatlawdıń etiwmasligi 
retinde Tunisde juwıw hám terrorshilikni finanslıq támiynlew qabıllandı mámleket. 
Eger shaqırıq etpese, bul ortalıq tereńlestiriwdiń perspektivasına tosqınlıq etedi
Evropa Birlespesi-Tunis sherigi. Úshinshiden, Tunistiń jergilikli siyasat siyasatınıń 
óz-ara seriklik munasábeti hesh qashan bolmaǵan búgingi kúnden kóre kóbirek 
kórinedi. Evropa Birlespesi menen. Evropa Birlespesi-Tunis sawda 
munasábetleriniń ámeldegi huqıqıy hám ekonomikalıq kontekstin talqılaw 
etkeninen keyin, tiykarǵı prinsipleri hám maqsetleri uyreniledi. Tovarlar, sanitariya 
hám fitosanitariya ilajları), sawda ushın texnikalıq tosıqlar hám xızmetler sawdası. 


27 

Download 466.85 Kb.

Do'stlaringiz bilan baham:
1   2   3   4   5   6




Ma'lumotlar bazasi mualliflik huquqi bilan himoyalangan ©fayllar.org 2024
ma'muriyatiga murojaat qiling