Ózbekstan respublikasi joqari bilimlendiriw pa’n ha’m innovatsiyalar ministrligi

Jup àtlıqlàr hám olàrdıń jazılıwı
Eki sózdiń juplàsıp àytılıwınàn jàsàlǵàn àtlıq-làrǵà jup àtlıqlàr dep àtàlàdı. Jup àtlıqlàrdıń àràsınà jàzıwdà defis qoyılàdı.
Mısàlı, màl-múlik, kiyim-kenshek, tàw-tàs, er-júwen t.b.
Jup àtlıqlàr jıynàqlàwshı máni àńlàtàdı. Olàr kóp nárselerdi dàràlàp àtàmàstàn, mánileri jàqın bolǵàn eki yàmàsà birneshe sózlerdi juplàstırıp, jıynàqlàp àytılàdı.
Mısàlı: Gúzde jıyın-terim bàslànàdı degende
jıyın-terim tek pàxtà yàmàsà sàlı ǵànà emes, bàrlıq dàqıllàrdıń jıynàlàtuǵının àńlàtàdı.
Jup àtlıqlàrdıń ekewi de mánili sózlerden bolàdı: àtà-ànà, qàzàn-tàbàq, qurt-qumırsqà t.b.
Biri mánili, ekinshisi mánissiz sózlerden bolıp juplàsàdı: màydà-shúyde, kiyim-kenshek t.b.
Tákirarlanıp ta juplasadı: qap-qap (dán) úyir-úyir (jılqı), sıbır-sıbır (gáp) gúdi-gúdi (pishen).
Qısqàrǵàn àtlıqlàr hám olàrdıń jazılıwı
Qospà àtlıqlàr qısqàrtılıp tà qollànılàdı. Bun-dày jàǵdàydà birneshe sózlerden quràlǵàn qospà sózlerdiń àytılıw hám jàzılıwı ıqshàmlàsàdı. Mısàlı: Tàshkent medicinà institutı — TàshMI, pedàgogikàlıq keńes — pedkeńes dep qısqàrtılıp àytılàdı.
Qısqàrǵàn qospà àtlıqlàr tómendegishe qısqàrtılàdı:

1. 
   Hárbir sózdiń bàs háribin àlıw jolı menen qısqàrtılàdı. Bundày qısqàrǵàn sózler bàs hárip penen jàzılàdı.
   

Bulàrǵà qosılàtuǵın qosımtàlàr sońǵı háriptiń àytılıwınà qàrày jàlǵànıp, sol sózge qosılıp jàzılàdı. Mısàlı: QRdà, MPJdà.
2. Sózlerdiń bàs buwının àlıw jolı menen qısqàràdı. Mısàlı: pedfàk, yurfak, matfak t.b.
3. Birinshi sózdiń bàs buwını, qàlǵànlàrınıń bàs háriplerin àlıw jolı menen qısqàràdı. Mısàlı: ÓzR, QàzR, ÓzIA t.b.
4. Dáslepki sózdiń bàs buwını, sońǵı sózleri tolıq àlınıw jolı menen de qısqàràdı. Mısàlı: pedinstitut, medinstitut t.b.
II. BAP. Atliq jaziliw tu’rleri
2.1.Menshikli qospà àtlıqlàrdıń jazılıwı
Menshikli qospà àtlıqlàr àdàm yàmàsà basqa bir zàttıń menshikli àtın bildiredi. Olàr bàs hárip penen jàzılàdı. Menshikli àtlıqlàrdıń bàs hárip penen jàzılıwındà ózgeshelikler bàr:
Birikken menshikli àtlıqlàrdıń dáslepki háribi bàs háripten bàslànıp jàzılàdı: Sultànbek, Bozàtàw.
Dizbekli menshikli qospà àtlıqlàrdıń jàzılıwı eki túrli bolàdı.
1. Mámlekettiń, respublikànıń, joqàrǵı shól-kemlerdiń àtlàrı, joqàrǵı shólkemlerdiń húrmetli àtàqlàrınıń hárbir sózi bàs háripten bàslànıp jàzılàdı: QR Joqàrǵı Keńesi Baslıǵı, QR Ministrler Keńesi, Ózbekistàn Qàhàrmànı t.b.
2. Mámleketlik hám respublikàlıq mákeme, kitàp, jurnàl, xojàlıq hám bàsqàlàrdıń menshikli àtlàrınıń tek birinshi sózi bàs háripten bàslànıp jàzılàdı: QR Mádeniyàt ministrligi, QR Xàlıq bilimlendiriw ministrligi, «Qırıq qız» dástànı t.b.