Ózbekstan respublikasi joqarġi hám orta arnawli biLİmlendiRİw miNİstrliGİ ÁJİnyaz atindaġi nóKİs mámleketlik pedagogikaliq

---

ÓZBEKSTAN RESPUBLİKASI JOQARĠI HÁM ORTA 
ARNAWLI BİLİMLENDİRİW MİNİSTRLİGİ ÁJİNYAZ 
ATINDAĠI NÓKİS MÁMLEKETLİK PEDAGOGİKALIQ 
İNSTİTUTINIŃ SIRTQI TÁLİM BAĠDARI TARIYX 
FAKULTETİNİŃ 1 – KURS STUDENTİ USNATDİNOV 
KAZBEKTİŃ “ÓZBEKSTAN TARIYXI” PÁNİNEN ÓZ 
BETİNSHE JUMISI. 
QABILLADI NÁJİMOVA.F 

NÓKİS 2023 

---

Tema: Ózbek xalqınıń etnik tarıyxı. 
Hárbir xalıqtıň óz kelip shığıw hám rawajlanıw tarıyxı bar. Ózbek 
xalqınıňda da uzaq hám waqıyalarğa bay tarıyxı bar bolıp, ol xalıq bolıp 
qálipleskenge shekem uzaq hám qıyın etnik procceslerdi basınan 
keshirdi. Uluwma alğanda, házirgi kúnde xalıqlardıň kelip shığıwı-
etnogenezine itibar kúshiygen, bul jağday milletler ishinde óz-ózin 
aňlaw proccesiniň óskenligin, taza ğárezsiz mámleketler payda bolıwı 
menen óz tastıyğın tabadı. 
Ğárezsizlik múnasibeti menen ótmishimiz, tarıyxımızğa bolğan 
múnásibet túpten ózgerdi. Tarıyxımızdı bay ótmishimizdi ilmiy, anıq 
tárizde bayat etiw zaman talabına aylandı.
İzertlewshi T.Xodjaev pikirine kóre bronza dáwirine kelip, Orta 
Áziyanıň qubla wálayatlarında bálent boylı, bası uzınlaw, júzi tar topar 
wákilleri tarqalğan. Arqa shól aymaqlarda bolsa, qubla xalqınan parıq 
etken bası domalaq júzi júdá keň hám sozıňqı bolmağan toparlar 
jasağan. Pánde qubla júzli adamlar Orta Jer teňizi toparınıň wákilleri 
dep atalğan. Olar Aldıňğı Áziya, Mesopatamiya, Eran, Awğanstan, Orta 
Áziya, Hindstan kibi úlgen geografik aymaqlarda jayılğan. Arqa júzli 
adamlar Qubla Sibir aymağınan tap Qazaqstan, Orta Áziyanıň arqa-
shığıs aymağında Ural, Volga boyı jerlerine shekem tarqalğan. 
Ózbekstan Orta Áziyanıň áyyemnen otırıqshı dıyxanshılıq 
mádeniyatı oshaqları quram tapqan aymaqta jaylasqan. Diyarımız usı 
tiykarında arxeologik hám qurıwshılıq esteliklerine bay. Ferğana 
alabınıň Selungur úňgirinen tabılğan áyyemgi tas dáwirine tiyisli hám 
Tesiktastan tabılğan Orta paleolit dáwirine tiyisli adamzat qaldıqları, 
biziň jurtımız Afrika hám Aldıňğı Áziya menen bir qatarda insaniyat 
payda bolğan aymaqlar quramına kirgenligi házirgi kúnde úzil-kesil 
dálillendi. Sonıň menen birge, mezolit (orta tas dáwiri) dáwirine tiyisli 
Machay úňgirinen tabılğan estelikler, neolit (jaňa tas dáwiri) dáwirine 
tiyisli aňshılıq hám balıqshılı mádeniyatın ózinde toplağan Kelteminar, 
qubladağı dáslepki dıyxanshılıq mádeniyatına tiyisli bolğan Jaytun. 

---