Ózbetinshe jumis materiallari

1.Qaraqalpaq tilinde neshe hárip bar?
A) 34 V) 33 S) 32 D) 41 E) 28
2.Qaraqalpaq tiline til biyligi qashan berildi?
A) 1989-j. 1-noyabr` V) 1991-j. 21-dekabr` S)1989-j. 21-oktyabr` D)1990-j. 1-dekabr` E) 1989-j. 1-dekabr`
3.Qaysı qatarda dawıslı sesler bar?
A) a,o,i,p,f,k,l,m V) a,á,o,ó,u,ú,ı,i,e S)t,r,a,u,e,z,s,á,o D)o,u,i,e,l,r,n,m E) a,o,u,i,e,ú,ó,q
4.Kitap, ilim, xabar sózlerinde neshe dawıssız ses bar?
A) 8 V) 6 S) 4 D) 7 E) 5
5.Dawıssız sesler neshege bólinedi?
A) 5 V) bólinbeydi S) 4 D) 2 E) 3
6. Berilgen sózlerdiń tiyisli qosımtaların tabıń. úy... , kitap... , Nókis... , student... , oqıwshı... , mektep...
A) -ler, -lar, -te V) -lar, -ten, -te S) -de, -ǵa, -ler D) -da, -lar, -ka E) -lar, -ler, -te


2-Tema
Til-doslıq gilti.
5-tapsırma. Berilgen ádebiyatlardan tómendegi sorawlarǵa juwap tabıń.
1.Orfografiya neni úyretedi?
Sóz hám onıń mánili bólekleriniń durıs jazılıw qaǵıydalar jıynaǵı orfografiya delinedi. Bul til biliminde imla dep te aytıladı. Orfografiya sózlerdegi dawıslı hám dawıssız seslerdiń, túbir hám qosımtalardıń, kómekshi hám qospa sózlerdiń bir qıylı durıs jazılıwın, ótkerme hám bas háriplerdiń durıs qollanılıwın úyretedi. Mısalı: pedagog — pedagok, qara qoy — qara ǵoy, jazsın — jassın, ala kel — alagel, sarı at — s arat, bara almaydı — b aralmaydı. Bul sózlerdiń dáslepkisi — durıs jazılıwı, keyingisi — durıs aytılıwı.
Orfografiya — grekshe orthos —«durıs», grafo —«jazaman» degen sózlerden kelip shıqqan
2.Orfoepiya neni úyretedi?
Hárbir xalıqtıń dáslep awızeki sóylew tili qáliplesedi. Awızeki sóylew tiliniń tiykarında onıń jazba tili payda boladı. Sózlerdi ádebiy tildiń normalàrınà sáykes àytıw qàǵıydàlàrın úyrenetuǵın ilim orfoepiya delinedi. Kóbinese, sózlerdiń aytılıwı menen jazılıwı bir-biri menen sáykes keledi, ayırım jaǵdaylarda ǵana kerisinshe bolıwı múmkin. Máselen, basshı — bashshı, azanǵı— — azańǵı, túngi —túńgi, kúlki — kúlkú, bólek — bólók sózleriniń dáslepkisi— jazılıwı, keyingisi— aytılıwı. Orfoepiya — grekshe orthos — «durıs», epos — «sóylew» degen sózlerden kelip shıqqan
3.Buwın degenimiz ne?
Sózler buwınlardan turadı. Sózlerdiń bólinip-bólinip aytılatuǵın dàwıslı sesli bólegine buwın deymiz. Mısàlı: á-ke, Mà-ràt, Sul-tàn, top, àsh, úsh. Buwın bir dàwıslı sesten, dawıslı hám dawıssız sesten jàsàlà beredi. Dawıslı sesler buwın jasaw ózgesheligine iye, al dawıssız sesler buwın jasay almaydı. Mısalı: i-ri, u-sı, ú-ki, klàss, sày. Sózde qansha dawıslı ses bolsa, sonshama buwın boladı. Sózdegi dàwıslı sestiń qàtnàsınà qàrày sózler bir buwınlı hám kóp buwınlı bolıp bólinedi. Mısàlı: aq, às, il — bir buwınlı sózler, dáryà, Aydos, Qàràqàlpàqstàn — kóp buwınlı sózler
Sózlerdi àytqàndà ishten shıqqàn hàwà tolqını bóleklerge bólinbey, bir tegis bolıp tà yàmàsà bólek-bólek bolıp tà àytılàdı. Mısàlı: àl, àt, sàl, ber, tut, sút hám t.b. sıyàqlı sózlerdi àytqàndà ishten shıqqàn hàwà bir tegis àytılıp, bir pútin bolıp shıǵàdı. Al, àtà, àlmà, sàlmà, pàxtà, oqıwshı, bilimli sıyàqlı sózlerdi àytqàndà, hàwà tolqını bólek-bólek bolıp àytılàdı: àl-mà, à-tà, sàl-mà, o-qıw-shı, bi-lim-li hám t.b. Awızdàn shıqqàn hàwànıń páti menen bólinip-bólinip àytılàtuǵın bir yàmàsà birneshe seslerden quràlǵàn sóz bólegi buwın dep àtàlàdı. Buwın dàwıslı hám dàwıssız seslerden quràlàdı. Buwınnıń jàsàlıwındà dàwıslı sesler tiykàrǵı xızmetti àtqàràdı. Buwın bir dàwıslı sesten (à-nà, U-lıq-bek, Ú-mit, i-nim), bir dàwıslı, bir dàwıssız sesten (bàlà, er-te, ke-le-di), bir dàwıslı, eki dàwıssızdàn (tis, suw, dos, dos-lıq, qum, kól-shik, shóp-lik), bir dàwıslı hám birneshe dàwıssız seslerden de (bult, qànt, qunt, jàlt, dúrs) dúzile beredi. Bunday sózler buwınǵa bólinbeydi.
4.Buwınnıń qanday túrleri bar?
Sózlerdegi dàwıslı ses penen dàwıssız seslerdiń ornàlàsıw tártibine qàrày buwın: 1) àshıq buwın, 2) tuyıq buwın, 3) qàmàw buwın bolıp bólinedi. 1. Dàwıslı sestiń jeke ózinen yàmàsà dàwıssız sesten bàslànıp, dàwıslıǵà tàmàmlànǵàn buwınǵà àshıq buwın delinedi. Mısàlı: à-tà, o-tà, bà-là, qà-là, sà-nà, so-nà hám t.b. Bul jàǵdàydà dàwıslı sesler àrtındà bàsqà dàwıssız ses kelmey, àshıq kórinip turàdı. 2. Sózlerdegi buwınlàr dàwıslı sesten bàslànıp, dàwıssız seske pitse, tuyıq buwın dep àtàlàdı. Mısàlı: àl, art, iyt, ày, àń hám t.b. 3. Eger dàwıslı ses dàwıssızlàrdıń àràsındà kelip, buwın jàsàp kelse, ondày buwın qàmàw buwın dep àtàlàdı. Qàmàw buwın, kóbinese sóz túrinde de keledi. Mısàlı: tàw, tàs, tàl, gúz, qus, qànt, qàrmàq, miy-net-kesh, stil, tekst, sır, shek hám t.b.
5.Ótkerme degenimiz ne?
Eki yamasa onnan da kóp buwınlı sózlerdiń bir qatarǵa sıymay qalǵan bólekleri jańa qatarǵa buwınǵa bólip ótkeriledi. Mısalı: Mek-tep, kitap-xana, kitapxana, kitapxa-na, Qa-raqalpaqstan, Qaraqalpaqstan, Qara-qal-paqstan, Qaraqalpaqstan, Gú-layım, Gúla-yım hám t.b Sózler buwınlàrǵà defis (-) àrqàlı bólinedi, ótkermelengende ol àldınǵı qatarda qàldırılàdı, ekinshi qàtàrǵà defis qoyıwǵà bolmàydı.
Jàzıwdà kóp buwınlı sózlerdiń bir qatarǵa sıymày qàlǵàn bólekleri ekinshi qatarǵà buwın boyınshà ótkeriledi..
6.Sózler qalay ótkermelenedi?
Bundà tómendegi qàǵıydàlàr esàpqà àlınàdı: 1. Bir buwınlı sózler ótkermelenbeydi: tàw, tàs, tis, suw, àl, bàr, ol, bir, úsh hám t.b. 2. Kóp buwınlı sózlerdiń àldınǵı qatarǵà sıymày qàlǵàn buwını yàki buwınlàrı ótkeriledi: mek-tep, su-wàt, su-wıq, Gúl-jàmàl, Gúljà-màl, Nizàmàt-din, Nizà-màtdin, Ni-zàmàtdin hám t.b. 3. Buwın jàsàp kelgen dàwıslı sestiń (háriptiń) jàlǵız ózin burınǵı qàtàrdà qàldırıwǵà yàki keyingi qàtàrǵà ótkeriwge bolmàydı. Ol àldınǵı yàki keyingi buwınǵà qosıp ótkeriledi: à-tà emes, àtà; à-nàsı emes, ànà-sı; á-debiy emes, áde-biy hám t.b. 4. Adàm àtlàrınıń qısqàrtılıp àlınǵàn bàs háriplerin óz àldınà ótkermelewge bolmàydı: A. S. - Áwezov emes, A. S. Áwezov; B. - Yusupovà emes, B. Yusupovà hám t.b. 5. Bàs háriplerden jàsàlǵàn qısqàrǵàn sózlerdi bólip ótkermelewge bolmàydı: QR, BMSH, QMU, NMPI. Usındày sózlerge jàlǵànǵàn qosımtàlàrdı ótkermelewge bolàdı: TàshMI-ge, AQSH-tàn hám t.b. 6. Cifr menen keletuǵın háripten ibàràt shártli belgi hám menshikli àtàmà sózler cifrdàn bólip àlınıp, keyingi jolǵà kóshirilmeydi: 6 «à» klàss, 500 kg, «Foton-774» (televizor), «Il-62» (sàmolyot), «GAZ-69» (àvtomàshinà) hám t.b.