Ózbetinshe jumis materiallari

7.Qaysı sózdi ótkermelewge bolmaydı
A) qant V) arsha S) ayna D) ertek E) keshe
8.Qaysı qatarda eki buwınlı sózler berilgen?
A) alma, qapı V) kitap, dápter, qaraqalpaq S) nan, shay, shayır D) mektep, baǵsha E) V,D


3-Tema
Sóz baylıǵı-til


8-tapsırma. Ádebiyatlardan tómendegi sorawlarǵa juwap tabıń.
1.Tildiń leksikologiya tarawı nenii úyretedi?
Tildegi bàrlıq sózlerdiń jıyıntıǵı sózlik quràm yàmàsà leksikànı dúzedi. Sózlerdiń belgili bir zàt, qubılıs, belgi, háreket t.b. mánileri leksikàlıq mánisi dep àtàlàdı. Bir ǵànà leksikàlıq máni bildirgen sózler bir mánili sózler dep àtàlàdı. Birneshe leksikàlıq máni bildirgen sózlerge kóp mánili sózler delinedi. Sózler tuwrà hám àwıspàlı mánili bolıp tà keledi. Sózlerdiń tiykàrǵı leksikàlıq mánisine tuwrà máni dep àtàlàdı. Sózlerdiń dáslepki leksikàlıq mánisinen àwısıp àytılıwınà àwıspàlı máni dep àtàlàdı. Aytılıwı hám jàzılıwı birdey, biràq leksikàlıq mánisi hár túrli sózlerge omonimler delinedi. Formàsı hár túrli, leksikàlıq mánileri bir-birine jàqın bolǵàn sózler sinonimler dep àtàlàdı. Leksikàlıq mánileri bir-birine qàràmà-qàrsı sózler àntonimler delinedi Leksikologiya — til biliminiń bir tarawı. Bul termin grekshe «lexikos» hám «logos» sózlerinen kelip shıǵıp, sózlik quram
Leksikologiya — til biliminiń bir tarawı. Bul termin grekshe «lexikos» hám «logos» sózlerinen kelip shıǵıp, sózlik quram haqqında ilim degendi ańlatadı. Demek, leksikologiya tildiń sózlik quramın úyrenetuǵın ilim. Sózlik quram — tildegi barlıq sózlerdiń jıynaǵı. Leksikologiyada tiykarǵı birlik sıpatında sóz úyreniledi. Tildegi hárbir sóz belgili bir leksikalıq mánini bildiredi.
2.Sózlerdiń kóp mániligi degende neni túsinesiz?
Qaraqalpaq tilinde mánili sózler bir mánili hám kóp mánili bolıp 2 ge bólinedi: 1. Tek bir mánini ańlatatuǵın sózler bir mánili sózler delinedi. Mısalı: kitap, dápter, jer, baǵman. 2. Eki yamasa birneshe mánilerdi bildiretuǵın sózler kóp mánili sózler delinedi. Kóp mánili sózlerdiń mánileri bir-birine jaqın bolıp, bir sóz shaqabınan jasaladı. Olardıń qaysı mánide ekenligin sóz dizbeginde yamasa gáp ishinde kelgende ǵana ańlawǵa boladı. Al jeke turǵanda bolsa, ol ulıwma mánini bildiredi.
àdàmnıń kózi áynektiń kózi bulàqtıń kózi kóz istiń kózi kúnniń kózi iyneniń kózi
3.Sózlerdiń kóp mániliginiń omonim hám awıspalı mániil sózlerden ayırımashılıǵı nede?
4.Sinonim sózler degen ne?
Sinonim grekshe sóz bolıp, bir atamalı degen mánini ańlatadı. Seslik qurılısı hár túrli, mánileri bir-birine jaqın sózlerge sinonim sózler delinedi. Mániles sózler ekewden birneshege shekem bolıwı múmkin: kóp - m ol - n obay, batır - er júrek, qaysar - qaytpas, úlken - náhán - taynapır, adam - insan, muǵallim - oqıtıwshı.
5.Omonim sózler degen ne?
Biz sóylegenimizde ya jazǵanımızda seslik qurılısı boyınsha birdey, biraq ańlatıp turǵan mánisi jaǵınan bir-birine heshqanday jaqınlaspaytuǵın sózlerden de paydalanamız. Mısalı: 1. Periyza suw serpkendey tereń oyǵa battı. (K. S.) 2. Oyǵa ornalasqan bulardıń awılınıń terekleri gána kórinedi. (A. Á) Bul mısallardıń ekewinde de oyǵa degen sóz ushırasadı. Olardıń seslik qurılısı birdey bolǵanı menen, mánileri hár qıylı. Birinshi gápte oyǵa, qıyalǵa degen mánini ańlatsa, ekinshi gápte páske, oy jerge degen mánide qollanılıp tur. Seslik qurılısı birdey, biraq mánileri hár qıylı bolǵan sózler omonim delinedi. Omonim grek tilindegi «homos» hám «onypa» sózleriniń birikpesinen payda bolıp, bizińshe bir qıylı atama degen mánini ańlatadı. Olardıń mánileriniń hár qıylı ekenligi sóz dizbegi mánisinen, olar arqalı aytılajaq tiykarǵı oy-pikirden anıqlanadı. Mısalı: 1. Ol taǵı da, suwıq tús bildirdi. 2. Sol kúni Qarajan qaysar arqayın shırt uyqıda jatıp, bir jaman tús kórdi. («Alpamıs» dástanı) 3. Sen bolsań «alma pis, awzıma tús» dep jatasań.
6.Antonim sózler degen ne?
Tilimizde mánisi jaǵınan bir-birine qarama-qarsı sózler ushırasadı. Mánisi jaǵınan bir-birine qaramaqarsı sózler àntonim sózler dep àtàlàdı. Mısalı: kóp — az, jaqsı — j aman, biyik — p ás, uzaqlaw — j aqınlaw, uzın — ke lte, arıq — s emiz, quwraq — ı ǵal, batır — qo rqaq. Antonim grekshe «anti» hám «onyma» sózleriniń birikpesinen payda bolıp, bizińshe qarsı atama, yaǵnıy qarama-qarsı mánidegi atama degendi ańlatadı. Antonim hár qıylı mánilerde kele beredi. Mısalı: jaqsı-jaman (sapasın), aq-qara (túrtúsin), kún-tún (waqıttı), jılaw-kúliw (háreketti) t.b. mánilerdi ańlatadı. Al tilimizdegi duzlı, duzsız, kewilli, kewilsiz, arlı, arsız sózlerinde de qarama-qarsı máni seziledi. Olar da tek qosımtalarǵa baylanıslı, sol belginiń barı ya joǵı ǵana ańlatıladı, sóz túbiriniń mánisi bir. Sonlıqtan bunday sózler antonim bola almaydı. Mánileri qàràmà-qàrsı sózlerden jàsàlǵàn jup sózlerde de qarama-qarsı máni bar, biraq olar da bir uǵımdı bildirgenlikten bir sóz retinde qaraladı. Mısalı: uzaq — jaqın, ushıw — túsiw, jılaw — kúliw, az — k óp
7.Ózlestirme sózler degenimiz ne?