Finansliq infrastruktura hám finansliq sistemani tártipke saliw finanslɪq infrastruktura quramɪ

FINANSLIQ INFRASTRUKTURA HÁM FINANSLIQ SISTEMANI TÁRTIPKE SALIW

1. Finanslɪq infrastruktura quramɪ

Hár qanday sotsiallɪq áhmiyetke iye iskerlik belgili bir qaǵɪyda hám qollanbalar toplamɪna boysɪnɪw zárúriyati menen sheklenedi. Nɪzam statusɪna iye bolǵan hám ekonomikalɪq xɪzmettiń hár qanday tarawɪnda júz bergeni sɪyaqlɪ finanslɪq sistema háreketleniwindegi belgili aspektlerdi sheklew ushɪn xɪzmet etiwshi qaǵɪydalar bar. Olar arasɪnda eń áhmiyetlileri hár qanday túrdegi tawlamashɪlɪqlardan yuridikalɪq hám fizikalɪq shaxslardɪ qorǵawshɪ hám shártnama májbúriyatlarɪna boysɪnɪwdɪ támiyinlewshi nɪzamlar bolɪp esaplanadɪ. Bul nɪzamlar tek ǵana mámleketten mámleketke parq qɪlmay, bálkim waqɪt ótiwi menen ózgeriwge de biyimlesedi. Olar jámiyettiń yuridikalɪq sistemanɪń bir bólimi esaplanadɪ, ádette, bul nɪzamlardɪń ózgeriwi kóbinese insanlardɪń usɪ sistema funksiyalarɪna qoyɪlǵan talabɪnɪń ózgeriwi nátiyjesinde júz berse de, finanslɪq sistemanɪń shegarasɪnan shɪǵɪwshɪlar dep táriplenedi.

Finanslɪq infrastruktura buxgalteriyalɪq esab hám sud jumɪslarɪn sheshiw processlerin; finanslɪq instrumentler sawdasɪna kómeklesiwshi esap-kliring shólkemlerin; finanslɪq sistema qatnasɪwshɪlarɪnɪń óz–ara qatnasɪqlarɪn qadaǵalawshɪ, tártipke salɪwshɪ shólkemlerdi óz ishine aladɪ. (9.1.1-sɪzɪlma)

1-sɪzɪlma. Finanslɪq infrastruktura quramɪ

Bir neshe ásirler dawamɪnda jámiyettiń tariyxɪy rawajlanɪw izertleniwleri menen shuǵɪllanɪwshs alɪmlardɪń anɪqlawɪna qaraǵanda, finanslɪq sistema infrastrukturasɪnɪń evolyuciyasɪ mámleketlerdiń ekonomikalɪq rawajlanɪw mexanizmin túsiniw ushɪn tiykarǵɪ kriteriya bolɪp esaplanadɪ.

Finanslɪq sistemanɪ tártipke salɪwshɪ ayrɪm funksiyalar jeke kompaniyalarɪn birlestiriwshi shólkemler tárepinen, basqalarɪ bolsa mámleket shólkemleri tárepinen ámelge asɪrɪladɪ. YUridikalɪq jaqtan mámleket shólkemleriniń wákilligine kiriwshi bul sɪyaqlɪ ayrɪqsha wazɪypalardɪ orɪnlaw, kóbinese, jeke sektor shólkemlerine tapsɪrɪladɪ. Bunday tártip AQSHda hám sol sɪyaqlɪ dunyanɪń basqa mámleketlerinde qabɪl etilgen. Ayrɪm jaǵdaylarda bunday jeke sektor shólkemleri sɪpatɪnda professional tar qániygelesken assotsatsiyalar, máselen, AQSHdaǵɪ Finans esabɪ standartlarɪ boyɪnsha keńes (FASB – Financial Accounting Standard Board); basqa jaǵdaylarda – fond birjalarɪ, úshinshiden – Xalɪqaralɪq svop satɪwshɪlarɪ assotsatsiyasɪ (ISDA – International Swap Dealers Association) na uqsaǵan sawda assotsatsiyalarɪ maydanǵa shɪǵadɪ.

Mámleket, ekonomikanɪń hár qanday basqa tarawɪndaǵɪ sɪyaqlɪ finanslɪq tarawda da unamli rol oynawɪ hám mámlekettiń ekonomikalɪq iskerlik nátiyjeliliginɪń artɪwɪna imkan jaratɪwɪ múmkin. Biraq tabɪslɪ mámleket siyasatɪ tiykarɪnan, mámlekettɪń finanslɪq máselelerge qay dárejede aralasɪwɪ hám onɪń qaysɪ shegaradan ótpek zárúligin tuwrɪ ańlaw menen baylanɪslɪ.