1. Oqıw materialları

142. Pragmatizmniń tiykarın salıwshısı kim?

A) E.Fromm
B) CH.Pirs
C) O.Kont
D) F.Bekon
143. Tiykarına «shubha - din» teoriyası qoyılġan táliymat - bul:
A) pozitivizm
B) egoizm
C) pragmatizm
D) skepticizm
144. Verifikaciya túsiniginiń mánisin anıqlań:
A) dálillew
B) súwretlew
C) tiykarlaw
D) tastıyıqlaw
145. Postpozitivizmniń tiykarın salıwshısı, «kritikalıq racionalizm» dóretiwshisi -
A) Karl Popper
B) T.Kun
C) CH.Pirs
D) J.Marten
146. Neotomizm kimniń táliymatınıń zamanagóy túri?
A) Avgustin Avreliy
B) Foma Akvinskiy
C) Aristotel`
D) Platon
147. Óz atı menen atalatuġın filosofiyalıq táliymattıń tiykarın salıwshısı hám «Insan fenomeni» shıġarmasınıń avtorı kim?
A) E.Fromm
B) V.Vindel`band
C) Teyyar de SHarden
D) Foma Akvinskiy
148. Z.Freyd tiykarlaġan táliymat – bul:
A) ómir filosofiyası
B) postpozitivizm
C) panpsixizm
D) psixoanaliz
149. Insan, házirgi dún`yadaġı onıń táġdiri, keskinlik júz bergen jaġdaylardaġı is-háreketi, isenim, azatlıq, turmıstıń mánisi kibi mashqalalar qaysı filosofiyalıq táliymattıń mashqalaları esaplanadı?
A) ekzistencializm
B) teyyardizm
C) pragmatizm
D) psixoanaliz
150. Ekzistencializmniń eki baġdarın kórsetiń:
A) idealistlik hám materialistlik
B) diniy hám ateistlik
C) individualistlik hám sociallıq
D) tábiyiy hám sociallıq


Lekciya teması №4: «Bolmıs – filosofiyanıń fundamental kategoriyası»
Seminar teması №4: «Ontologiyalıq nızam hám kategoriyalardıń filosofiyalıq analizi»

1. «... – filosofiyalıq kategoriya sıpatında dún`yanı, onıń pútkil reń-báreńligi hám hár qıylı kórinis tabıw formaları menen bir pútin sáwlelendiriw imkaniyatın beredi”, ol ne?

A) bolmıs
B) bolımsızlıq (joqlıq)
C) biliw
D) materiya
2. Bolmıstıń formaları neshege bólinedi?
A) 3 ke
B) 4 ke
C) 2 ge
D) 5 ke
3. «... – insan hám onıń iskerliginen ġárezsiz orın alġan nárseler hám processler bolmısı», bul ne?
A) Insan bolmısı
B) mánawiy bolmıs
C) Tábiyat bolmısı
D) Sociallıq bolmıs
4. Mánawiy bolmıs neshege bólinedi?
A) 3 ke
B) 4 ke
C) 5 ke
D) 2 ge
5. Individuallasqan mánawiy bolmıs – ol ne?
A) Insannıń ishki dún`yası
B) Insannıń sırtqı dún`yası
C) Sociallıq keńislik hám waqıt
D) Insannıń gózzallıġı
6. Ilimiy kóz-qaraslarġa kóre, biz jasap atırġan planeta shama menen neshe milliard jıl aldın payda bolġan?
A) 1 milliard
B) 4,5 milliard
C) 3,5 milliard
D) Anıqlanbaġan
7. «... – insan jaratqan nárseler bolmısı kóp aspektten insannıń óz bolmısı menen baylanısadı, óytkeni, ol jaratqan «...», eń dáslep, onıń hár qıylı talapların qanaatlandırıwġa xızmet qıladı», bul ne?
A) Tábiyat
B) Nárse – buyım
C) Ekilemshi tábiyat
D) Birlemshi tábiyat
8. Aristotel` hám Leybnits kóz-qaraslarında ushırasqan «entelexiya» túsinigi neni ańlatadı?
A) Francuzsha, «entelechia» – «óz-ózinde maqsetke iye bolġan»
B) Latınsha, «entelechia» – «óz-ózinde maqsetke iye bolġan»
C) Inglisshe, «entelechia» – «óz-ózinde maqsetke iye bolġan»
D) Grekshe, «entelechia» – «óz-ózinde maqsetke iye bolġan».
9. Qaysı filosofiyalıq táliymat «Ómir kúshi» bar ekenligin tán alıw arqalı ómirdi túsindiredi?
A) Vitalizm
B) Entelexiya
C) Bunday táliymat joq
D) Germenevtika. 
10. Organikalıq dún`ya evolyuciyası haqkındaġı bir pútin táliymatlar neshinshi ásirde júzege keldi?
A) XVII ásir 
B) XIX ásir baslarında
C) XV ásir
D) XX ásir aqırında
11. Filosofiyanıń qaysı tarawında bolmıs hám bolımsızlıq (joqlıq), orın alıw hám orın almaw mashqalalarına baylanıslı máseleler úyreniledi?
A) Gnoseologiyada
B) Aksiologiyada
C) Ontologiyada
D) Sociallıq filosofiyada
12. Áyyemgi SHıġısta alġashqı mártebe qaysı derekte bolmıs máseleleri analiz qılınġan?
A) Konfuciy táliymatında
B) Islam filosofiyasında
C) Daosizmde
D) Veda hám Upanishadalarda
13. Áyyemgi grek filosofı Fales bolmıstıń birinshi sebebi sıpatında neni tán alġan?
A) suw
B) hawa
C) ot
D) jer
14. «Bolmıs bar, bolımsızlıq (joqlıq) bolsa - joq», degen pikir kimge tiyisli?
A) Platonġa
B) Parmenidke
C) Sokratqa
D) Zenonġa
15. Tiri tábiyat bolmısı neshe dárejege bólinedi?
A) úsh
B) tórt
C) eki
D) sheksiz
16. Ontologiya túsinigin filosofiyada birinshi ret kim qollanġan?
A) D.Yum
B) J.Berkli
C) I.Kant
D) X.Vol`f
17. Hár qanday deneniń ajıralmas ózgesheligi ne dep ataladı?
A) Atribut
B) bólek
C) Individuallıq
D) Materiya
18. Áyyemgi Hindistan oyshılları bolmıs sırınıń túbine jetiwge háreket qılar eken, quyash túnde qay jerge ketedi, juldızlar kúndiz qay jaqqa joq bolıp ketedi kibi sorawlarġa juwap tabıwġa urınġan hám bul túsiniklerdi insaniyatqa belgili bolġan eń áyyemgi qaysı kitapta sáwlelendirgen?
A) Upanshadlarda
B) Rigvedada
C) Monumentlarda
D) Ramayanada
19.«Ontologiya» ataması filosofiyada neshinshi ásirden baslap qollanılmaqta?
A) XX ásirden
B) XVI ásirden 
C) XVII ásirden
D) XVIII ásirden
20. Dún`yanı túsiniw negizinde jatıwshı, salıstırmalı turaqlı hám ġárezsiz halda bar bolġan mánis ne dep ataladı?
A) forma
B) waqıt
C) Háreket
D) Substanciya
21. Empedokl «bolmıs» atamasın tikkeley qollanbaġan bolsa da, «barlıq nárseniń neshe negizi» haqqında sóz júrgizgen?
A) 4
B) 3
C) 2
D) 5
22. Áyyemgi grek filosofı Geraklit qashan jasap dóretken?
A) B.e.sh. 644-583 jıllar
B) B.e.sh. 544-483 jıllar
C) B.e.sh. 744-683 jıllar
D) B.e.sh. 344-283 jıllar
23. Qaysı filosof «haqıyqıy bolmıs» - «ob`ektiv orın alġan ideyalar dún`yasın» parıqladı hám onı «sezimlik bolmıs»qa qarama-qarsı qoydı?
A) Aristotel`
B) Geraklit
C) Platon
D) Sokrat
24. Oraylıq Aziyanıń eń áyyemgi qaysı kitabında bolmıs hárekettegi dún`ya, pútkil janlı hám jansız nárselerdiń uyġınlıġındaġı jasaw dep ańlatıladı?
A) Hádiste
B) Quranda
C) Injilden
D) Avestoda
25. Substanciyanıń qaysı ózgesheligi hesh nársege baylanıslı bolmaġan, turaqlı, ózgermes hám absolyutlikti ańlatadı?
A)Universallıq 
B) Ózin-ózi belgilew
C) Gózzallıq
D) Jalġızlıq
26. Substanciya ne?
A) Birinshi negizdiń jalġızlıġı
B) Bolmıstıń eń tiykarġı hám tómengi qatlamı
C) Mánis hám bar bolıwdıń birligi
D) tiykar
27. Substanciyanı barlıq ózgerisler hám óz-óziniń sebepshisi sıpatında túsiniw kim tárepinen joqarı bahalanġan?
A) Gegel` 
B) Sokrat 
C) Kant 
D) Platon 
28. «Men pikirlep atırman, demek men barman» ibarasınıń avtorı kim?
A) Spinoza
B) Kant 
C) F. Nicshe
D) Dekart 
29. Dualizm atamasın filosofiyaġa kirgizgen filosof kim?
A) Vol`f
B) Lametri 
C ) Kant 
D) Nicshe 
30. Dualistlik táliymatqa kóre dún`yanıń tiykarı neshew:
A) 1 
B) 2 
C) 3 
D) SHeksiz
31. Filosofiyada óziniń bar bolıwı ushın ózinen basqa hesh nársege mútáj bolmaġan birinshi tiykar ne dep ataladı?
A) Akcidenciya
B) Reallıq
C) Substanciya
D) Dálil
32. Substanciyanı «causa sui» – «óz-óziniń sebepshisi» dep ataġan filosoftı tabıń.
A) Dekart
B) Kant
C) Fixte
D) Spinoza
33. Filosofiya pániniń bolmıs haqqındaġı máselelerdi úyreniwshi bólimi qanday dep ataladı?
A) Ontologiya
B) Gnoseologiya
C) Prakseologiya
D) Aksiologiya
34. Bolmıstıń tiykarġı formasına neler kirmeydi?
A) álem bolmısı yaki tábiyat
B) ekonomikalıq bolmıs
C) insan bolmısı
D) mánawiy bolmıs
35. Substanciya degen ne?
A) latınsha sóz bolıp, shakl degen mánisti bildiredi
B) latınsha sóz bolıp, me’yor, usul,obraz degen mánisti bildiredi
C) pútkil bolmıstıń bas tiykarın bildiriwshi atama
D) grekshe sózden alınġan bolıp, jekke, bir pútin degen mániske iye
36. «Ontologiya» ataması filosofiya páni tariyxında alġashkı ret kim tárepinen qollanılġan?
A) Kant, Gegel`
B) Aristotel`, Platon
C) Sokrat, Platon
D) R.Goklenius, X.Vol`f
37. Qaysı filosof ontologiyaga jalġız bolmıstıń mánisin ashıp beriwshi táliymat sıpatında jantasqan?
A) Farabiy
B) Aristotel`
C) X.Vol`f
D) Foma Akvinskiy
38. Qaysı dáwirde ontologiya teologiya menen tıġız baylanıstırılıp túsindiriledi?
A) Áyyemgi SHıġıs filosofiyasında
B) O`rta ásirler Batıs filosofiyasında
C) Nemec klassikalıq filosofiyasında
D) Antik dáwir filosofiyasında
39. Bolmıstıń áyne payıtta hám usı jerdegi reallıqta kórinis tawıp turġan hám usı reallıq penen baylanıslılıqtaġı bólegi – bul:
A) Real bolmıs
B) Potencial bolmıs
C) Aktual bolmıs
D) Virtual bolmıs
40. Bolmıstıń biz ushın orın alġan bólegi - bul:
A) Aktual bolmıs
B) Potencial bolmıs
C) Virtual bolmıs
D) Real bolmıs
41. Dún`yanıń tiykarında bir derek (bir substanciya) jatadı hám bul derek materiallıq derek dep esaplaydı -
A) Materialistlik monizm
B) Idealistlik monizm
C) Dualizm
D) Plyuralizm
42. Dún`yanıń tiykarında bir derek (bir substanciya) jatadı hám bul derek ideyalıq negiz, mánawiy, ilahiy substanciya dep esaplaydı -
A) Materialistlik monizm
B) Idealistlik monizm
C) Dualizm
D) Plyuralizm
43. Dún`yanıń tiykarında eki ġárezsiz negiz: hám materiallıq, hám ideyalıq (mánawiy, ilahiy) negiz jatadı dep esaplaydı -
A) Materialistlik monizm
B) Idealistlik monizm
C) Dualizm
D) Plyuralizm
44. Ekilemshi tábiyat sheńberinde bolmıstıń qanday kórinislerin baqlaw múmkin: 1) insan bolmısı, 2) mánawiy bolmıs, 3) social bolmıs
A) 1, 2
B) 2, 3
C) 1, 3
D) 1, 2, 3
45. Matariallıq bolmıstıń háreket formaların kórsetiń: 1) mexanikalıq háreket; 2) fizikalıq háreket; 3) ximiyalıq háreket; 4) biologiyalıq háreket; 5) social háreket; 6) ideal háreket
A) 1, 2, 3, 4, 5
B) 1, 2, 3, 4, 5, 6
C) 1, 2, 3, 4, 6
D) 1, 2, 3, 4
46. Bolmıstıń áhmiyetli atributların kórsetiń
A) sáwleleniw, sana, háreketsizlik
B) Háreket, keńislik, waqıt
C) tınıshlıq, materiya, sanasızlıq
D) nárseler, háreket
47. Hárekettiń 2 áhmiyetli sıpatlaması -
A) qubılıslardıń sapa halatı ózgerisi
B) turaqlılıq, salıstırmalılıq
C) ózgeriwsheńlik, rawajlanıw
D) turaqsızlıq, úzliklilik
48. Bolmıstıń tiykarında kóplep, bir-birinen ġárezsiz materiallıq hám ideyalıq negizler jatadı dep esaplaydı -
A) Materialistlik monizm
B) Idealistlik monizm
C) Dualizm
D) Plyuralizm
49. Tabiyiy processler hám qubılıslar halatlarınıń hár qanday ózgerisi – bul:
A) Háreket
B) progress
C) rawajlanıw
D) ózgeris
50. Materiya haqqındaġı filosofiyalıq táliymattıń tiykarġı tárepleri tómendegiden ibarat: 1) materiya kategoriyasınıń universallıġın, jalpı ulıwmalıġın tán alıw; 2) materiya kategoriyasınıń filosofiyalıq abstrakciya ekenligin tán alıw; 3) materiya hám materiallıq sistemalardıń ob`ektivligin tán alıw; 4) materiyanıń rawajlanıwın hám materiallıq sistemalardıń evolyuciyasın tán alıw; 5) materiya hám materiallıq sistemalardıń aqırı joq ekenligin, tawsılmaslıġın, sheksizligin tán alıw.
A) 1, 2, 3, 4
B) 1, 2, 3, 4, 5
C) 1, 2, 3, 5
D) 1, 2, 4, 5
51. Naorganikalıq dáreje («natiri tábiyat»), organikalıq dáreje («tiri tábiyat») hám sociallıq dáreje («jámiyet») – bular:
A) Materiyanıń kólemlik-strukturalıq dárejeleri.
B) Matriyanıń keńislikke baylanıslı dárejeleri
C) Materiyanıń shólkemlesiwshi-strukturalıq dárejeleri
D) Materiyanıń waqıtqa baylanıslı dárejeleri
52. Waqıttıń ózine tán ózgeshelikleri -
A) sociallıq processlerge baylanıslılıq
B) mánawiyatqa tásir
C) assimetriyalılıq hám qáytpaslıq
D) Ob'ektivligi, ulıwmalılıġı, úsh ólshemliligi
53. Keńislik hám waqıttıń eń ulıwmalıq ózgesheliklerine neler kirmeydi?
A) materiallıq sistemalarġa baylanıslı bolmaslıq
B) ob`ektivlik
C) absolyutlik
D) úzliklilik hám úzliksizliktiń birligi
54. Bolımsızlıq (joqlıq) –
A) absolyut
B) salıstırmalı
C) udayı
D) turaqlı
55. Mikrodún`ya, makrodún`ya hám megadún`ya – bular:
A) Materiyanıń shólkemlestiriwshi-strukturalıq dárejeleri
B) Matriyanıń keńislikke baylanıslı dárejeleri
C) Materiyanıń kólemli-strukturalıq dárejeleri.
D) Matriyanıń waqıtqa baylanıslı dárejeleri
56. Islam filosofiyasında dahriyler neniń máńgiligin dálillewge urınġan?
A) Ideyanıń
B) Tábiyattıń
C) Qudaydıń
D) materiyanıń
57. Sanamızdan tısqarıda hám oġan baylanıslı bolmaġan halda orın alġan reallıq –
A) ob`ektiv reallıq
B) sub`ektiv reallıq
C) tábiyiy bolmıs
D) sociallıq bolmıs
58. Reallıqtıń insan sanası menen baylanıslı bolġan hám sananıń ónimi esaplanġan bólegi –
A) ob`ektiv reallıq
B) sub`ektiv reallıq
C) tábiyiy bolmıs
D) sociallıq bolmıs
59. Filosofiyalıq túsinigi barlıq nárseler reallıġı, materiallıq reallıqtı ózinde qamtıp alıwshı, jalpı ulıwmalıq (universallıq) belgilerine iyelik etiwshi, pútkil ob`ektiv reallıqtı ańlatıwshı kategoriya – bu:
A) substanciya
B) substrat
C) materiya
D) apeyron
60. Keńislik hám waqıt koncepciyalarınıń tariyxta qáliplesken eki áhmiyetli hám bir-birinen pútkilley parıqlanatuġın baġdarları qaysı juwapta durıs kórsetilgen?
A) sızıqlı ham sızıqsız
B) racional hám irracional
C) shekli hám sheksiz
D) substancional hám relyacion
61. Qaysı koncepciyada keńislik hám waqıt materiya hám sanaġa baylanıslı bolmaġan ġárezsiz mánisler sıpatında qaralġan?
A) Substancional
B) Relyacion
C) Racional
D) Irracional
62. Keńislik hám waqıttı ġárezsiz mánisler sıpatında emes, bálki real dún`ya ob`ektleri hám processleri ortasındaġı ayrıqsha múnásibetler sıpatında túsiniw keńislik hám waqıttıń qaysı koncepciyasına tán?
A) Substancianal
B) Relyacion
C) Sızıqlı
D) SHeksiz
63. Materiya bolmısınıń barlıq ob`ektler orın alıwınıń dawamlılıġı hám keyingi halat ózgerislerin sıpatlawshı forma sıpatında qaysı filosofiyalıq kategoriya táriyplenedi?
A) Keńislik
B) Zaman
C) Waqıt
D) Dene
64. Dún`yada orın alġan barlıq deneler keńislikte neshe ólshemge iye?
A) Eki
B) Kóp ólshemge iye
C) Tórt
D) Úsh
65. Materiya bolmısınıń kólemlilik, strukturalılıq kibi qásiyetleri hám onıń óz-ara tásirlerin ańlatıwshı forma sıpatında qaysı filosofiyalıq kategoriya táriyplenedi?
A) Keńislik
B) Zaman
C) Waqıt
D) Dene
66. Filosofiya tariyxında waqıt tártibi hámde baġdarın túsinip jetiwdiń qanday koncepciyaları qáliplesken?
A) Substancional hám relyacion
B) SHekli hám sheksiz
C) dinamikalıq hám statikalıq
D) Racional hám irracional
67. Insannıń dún`yaġa múnásibeti menen belgilengen, insan iskerligi hám ámeliyatınıń ózine tán ózgesheliklerine tariyxıy baylanıslı bolġan keńislik – bul:
A) sanalılıq keńisligi
B) insanıy keńislik
C) sociallıq keńislik
D) gumanistlik keńislik
68. Inson real borliqda harakat qilayotgani
illyuziyasini komp`yuterda yaratish imkonini beruvchi interfaol
texnologiya.
68. Insannıń real bolmısta háreket qılıp atırġanlıġı illyuziyasın komp`yuterde jaratıw imkaniyatın beriwshi interaktiv texnologiya – bul:
A) texnikalıq bolmıs
B) sociallıq bolmıs
C) virtual bolmıs
D) potencial bolmıs
69. Sociallıq waqıt ta ózine tán ózgesheliklerge iye bolıp, ol, biologiyalıq hám planetar-kosmoslıq waqıttan parıqlanġan halda
A) turaqlı
B) ózgermes
C) eki ólshemli
D) nategis aġadı
70. «Dixotomiya», «Axill», «Stadiy» kibi ataqlı aporiyalar avtorı kim?
A) Zenon
B) Geraklit
C) Protagor
D) Parmenid
71. «Muġdar ushın – kóbeyiw hám kemeyiw, sapa ushın – ózgeriw, keńislik ushın – kóship júriw, mánis ushın – júzege keliw hám joq bolıw orın alġan» - bul kimniń pikiri?
A) Platon
B) Geraklit
C) Aristotel`
D) Sokrat
72. «...Háreket waqıt penen belgilengen. Háreket baslanıw hám tamamlanıw menen shegaralanbaġan» - bul kimniń pikiri?
A) Aristotel`
B) IbnSino
C) Sokrat
D) Farabiy
73. Ibn Sino pikirinshe, háreket ne?
A) «Vujudi mumkin» niń ishki mánisinen kelip shıġadı
B) «Vujudi mumkin» niń sırtqı mánisinen kelip shıġadı
C) Waqıt birligi.
D) Keńislik birligi.
74. Háreketti túsindiriwde «panpsixizm» – pútkil álemdi ilahiylastırıw táliymatına qaysı dáwir oyshılları tiykarlandı? 
A) Orta ásir oyshılları
B) Oyanıw dáwiri oyshılları
C) Jańa dáwir oyshılları
D). Antik dáwir oyshılları
75. «Háreket – materiyanıń áhmiyetli qásiyeti» - bul kimniń pikiri?
A) D.Didro
B) P.Gol`bax
C) J.Toland
D) J.J.Russo
76. P.Gol`bax háreket mexanizminiń neshe túrin parıqlaġan?
A) 5
B) 4
C) 3
D) 2
77. Hárekettiń tiykarġı tipleri qanday?
A) Progress hám regress
B) Sub`ektiv hám ob`ektiv
C) Ishki hám sırtqı
D) Unamlı hám unamsız
78. Artqa qaytpaw hám belgili bir baġdarġa iyelik etiw tán bolġan háreket tipi ne dep ataladı?
A) Regress
B) Progress (rawajlanıw)
C) Turġınlıq
D) unamlı
79. Jetigirek hám rawajlanġanıraq formalardan onsha rawajlanbaġan formalarġa, quramalıdan ápiwayıġa qarap júz berip atırġan bolsa, bul ne?
A) Progress (rawajlanıw)
B) Turġınlıq
C) Regress
D) unamsız
80. Háreket formaları neshege bólinedi?
A) 2 ge
B) 3 ke
C) 4 ke
D) 5 ke
81. «Atribut» degende nenii túsinesiz?
A) Hár qanday deneniń ajıralmas qásiyetin
B) Belgili bir deneniń áyne usı dene ekenligin belgilewshi ózgeshelik
C) Kanday da bir deneni anıqlawshı ózgeshelik
D) Hár qanday ózgeshelik
82. Bolmıs qubılısları hám onda húkim súriwshi múnásibetlerdiń áhmiyetli, tipik mazmunın ózinde sáwlelendiretuġın keń túsinik – bul:
A) Kategoriya
B) Atama
C) Juwmaq
D) Túsinik
83. Bolmıstıń ulıwmalıq, áhmiyetli tárepleri, qásiyetleri, baylanısları hám múnásibetleri haqqında pikirlew ushın qollanılatuġın kútá keń túsinikler jıyıntıġı, bul - ...
A) Filosofiyalıq kategoriyalar
B) Ilim kategoriyaları
C) Ulıwmalıq kategoriyalar
D) Atamalar
84. Filosofiyalıq kategoriyalar hám formal logika kategoriyaları ortasında parıqtıń júzege keliwine qaysı filosoftıń dóretiwshiligi tásir etken?
A) Aristotel
B) Spinoza
C) Gegel
D) Kant
85. I.Kant kategoriyalardıń neshe túrin parıqlaydı hám olar qaysılar?
A) Úsh, sezim, qabıl etiw hám aqıl
B) Eki, sezgi hám oylaw
C) Tórt, sezimlik, racional, irracional hám transsendental
D) Tek birew
86. Monizmniń tiykarġı mánisin túsindiriń –
A) dún`yanıń tiykarında bir derek (bir substanciya) jatadı dep esaplaw
B) dún`yanıń tiykarında eki ġárezsiz negiz: hám materiallıq, hám ideyalıq (mánawiy, ilahiy) negiz jatadı, dep esaplaw
C) bolmıstıń tiykarında kóplegen, bir-birinen ġárezsiz materiallıq hám ideyalıq negizlar jatadı, dep esaplaw
D) bolmıstıń tiykarında bir tiykar – Quday jatadı dep esaplaw.
87. Dualizmniń tiykarġı mánisin túsindiriń –
A) dún`yanıń tiykarında bir derek (bir substanciya) jatadı dep esaplaw
B) dún`yanıń tiykarında eki ġárezsiz negiz: hám materiallıq, hám ideyalıq (mánawiy, ilahiy) negiz jatadı, dep esaplaw
C) bolmıstıń tiykarında kóplegen, bir-birinen ġárezsiz materiallıq hám ideyalıq negizlar jatadı, dep esaplaw
D) bolmıstıń tiykarında bir tiykar – Quday jatadı dep esaplaw
88. Plyuralizmniń tiykarġı mánisin túsindiriń –
A) dún`yanıń tiykarında bir derek (bir substanciya) jatadı dep esaplaw
B) dún`yanıń tiykarında eki ġárezsiz negiz: hám materiallıq, hám ideyalıq (mánawiy, ilahiy) negiz jatadı, dep esaplaw
C) bolmıstıń tiykarında kóplegen, bir-birinen ġárezsiz materiallıq hám ideyalıq negizlar jatadı, dep esaplaw
D) bolmıstıń tiykarında bir tiykar – Quday jatadı dep esaplaw
89. Ózin qorshaġan dún`yadaġı nárseler hám qubılıslardı sezgiler arqalı qabıl etiw ne dep ataladı?
A) Persepciya
B) Appersepciya
C) Fatalizm
D) Formalizm
90. Bolmıstı ańlawdıń ideyalarda ańlatılıwı ne delinedi?
A) Appersepsiya
B) Persepsiya
C) Fatalizm
D) Formalizm 
91. Bolmıstıń tiykarġı jasaw usılı –
A) háreket
B) waqıt
C) rawajlanıw
D) sáwleleniw
92. Materiallıq hárekettiń eń ápiwayı forması
A) mexanikalıq háreket
B) fizikalıq háreket
C) ximiyalıq háreket
D) biologiyalıq háreket
93. Insan aqıl-zákawatı hámde informaciya processleri mnen baylanıslı bolġan ideal, ideyalıq, mánawiy kórinistegi háreket formaları -
A) mexanikalıq háreket
B) fizikalıq háreket
C) sociallıq háreket
D) biologiyalıq háreket
94. Tirishilik processleri – bul:
A) mexanikalıq háreket
B) fizikalıq háreket
C) ximiyalıq háreket
D) biologiyalıq háreket
95. Filosofiyada hárekettiń qanday túrlerin parıqlap bolmaydı?
A) mexanikalıq háreket
B) ulıwmainsanıy háreket
C) fizikalıq háreket
D) ximiyalıq háreket
96. Bolmısqa neler kirmeydi?
A) subyektiv háreketsiz álem
B) obyektiv reallıq
C) orın alġan hám orın almaġan álem
D) materiallıq hám mánawiylik
97. Ontologiyanıń tiykarġı kategoriyası ne?
A) «bolmıs» hám «bolımsızlıq»
B) «sapa» hám «muġdar»
C) «keńislik» hám «waqıt»
D) «mánis» hám «qubılıs»
98. Islam filosofiyasında materiyanıń máńgiligin dálillewge urınıwshı filosoflardı qanday dep ataġan?
A) materialistler
B) daxriyler
C) ateistler
D) mutazalitler
99. Materiallıq ob`ektlerdi birlestiriwshi túsinik -
A) sustanciya
B) substrat
C) materiya
D) bolmıs
100. Dún`yanı qurawshı ob`ektler hám olardı qurawshı noqatlardıń óz-ara jaylasıw tártibi, kólemi hám sheńberin ańlatıwshı túsinik – bul:
A) waqıt
B) keńislik
C) háreket
D) sáwleleniw