1. Oqıw materialları

1. Oqıw materialları
1.1. Lekciya tekstleri
1-tema. Filosofiya páni predmeti
Joba:

1. 
   Filosofiya túsinigi, onıń predmeti
   
2. 
   Dún`yaġa kóz-qaras hám onıń tariyxıy formaları
   
3. 
   Filosofiyanıń tiykarġı máseleleri
   
4. 
   Filosofiyanıń jámiyettegi roli
   

Tayanısh túsinikler: Filosofiya, dún`yaġa kóz-qaras, dún`yanı seziw, dún`yanı qabıl etiw hám dún`yanı túsiniw, mif, mifologiyalıq dún`yaġa kóz-qaras, diniy dún`yaġa kóz-qaras, fetishizm, animizm, totemizm, magiya, filosofiyalıq dún`yaġa kóz-qaras, filosofiyanıń tiykarġı máselesi, materialism, idealizm.
«Filosofiya» túsiniginiń kelip shıġıwı. Hár qanday namálim sóz mazmunın onıń etimologiyasınan, yaġnıy ol qashan, qanday hám ne ushın júzege kelgenin anıqlawdan baslaw orınlı boladı. «Filosofiya» túsinigi grekshe phileo – súyemen hám sophia – danalıq sózlerinen kelip shıqqan bolıp, bul atamanıń dáslepki mánisin danalıqqa muhabbat dep túsindiriw múmkin. Filosofiya sózin dáslepki ret áyyemgi grek filosofı Pifagor b.j.sh. VI ásirde tayar halda (ápsanalar, ráwiyatlar, dástúrler arqalı) áwladtan áwladqa ótiwshi bilim hám insan óz áqılına tayanıp, pikir júrgiziw hám bolmıstı kritikalıq túsiniw jolı menen alıwı múmkin bolġan bilimdi parıqlaw ushın qollanġan.
Sonı atap kórsetiw kerek, Pifagor da, áyyemgi dáwirdiń basqa filosofları da dáslep «filosofiya» túsinigine onıń keyin ala payda bolġan hám mánisinen basqasha mánisti túsingen. Alġashqı filosoflar ózlerin danıshpan dep esaplamaġan, danalıqqa dawa qılmaġan, óytkeni sol dawirde keń tarqalġan túsinikke kóre, haqıyqıy danıshpanlıq ata-balalardan miyras bolıp, ásirlerden ásirlerge ótip kiyatırġan ápsanalar, din hám ráwiyatlarda jámlengen. Danıshpanlar dep ásirler sınaġınan ótken, eń sońġı haqıyqat deregi sıpatındaġı bilimlerge iye bolġan bolshawshılar, jrecler, aqsaqallar tán alınġan. Olardıń sózleri birden-bir durıs dep qabıle etilgen. Filosof bolsa, áyyemgilerdiń pikirlerine kóre, izleniwshi, danıshpanlıqtıń ıqlasbentleri bolıwı, itiqat sıpatında qabıl etilgen tayar haqıyqatlarġa emes, bálki óz aqılına tayanıp, dóretiwshilik jol menen, sonday-aq basqa filosoflar tárepinen alınġan bilimler hám tájiriybeden paydalanġan halda maqsetke umtılıwı lazım bolġan.
Biraq, insannıń dún`ya hám ózine bunday múnásibetmúnásibet darhol júzege kelgeni joq. İnsannıń tábiyatqa qarsılıq kórsetiw, jasaw quralların jaratıw hám kóbeytiw qábiletleri rawajlanġanġa hám óskenge shekem, bunıń nátiyjesinde jetkilikli tájiriybe hám bilimler toplanġanġa shekem, adamlar aqılı kóp sanlı sorawlarġa juwap izlew ushın jetkilikli dárejede joqarılaġanġa shekem insaniyat uzaq hám mashaqatlı joldı basıp ótken. Sol sebepli filosofiyanıń mánisin, sonday-aq onıń payda bolıw sebepleri hám shárayatlardı túsiniw ushın gápti insan dún`yaġa kóz-qarasınan baslaw lazım. Ne ushın? Sonıń ushın, filosofiya dún`yaġa kóz-qarastıń tiykarġı tariyxıy formalarıdan biri esaplanadı. Filosofiya haqqında sóz etiw – insan dún`yaġa kóz-qarası, onıń aqılġa muwapıq pikirlew qábileti haqqında, solay eken, onıń mánisi hám Jerde payda bolıw tariyxı haqqında sóz etiw demek. Bul jerde biz ele kem úyrenilgen quramalı mashqalalarġa dus kelemiz, óytkeni insannıń kelip shıġıw adamlar udayı juwabın tabıwġa háreket etken ullı jumbaqlardıń biri esaplanadı. Biraq bilimniń bul tarawında shesheilmegen mashqalalar búgingi kúnde de kútá kóp. Atap aytkanda, insan ne ushın, qay jerden, qaysı sebeplerga kóre payda bolġan degen sorawġa anıq, ulıwmalıq tán alınġan juwap elege shekem orın almaġan. Tap sonday-aq, aqıl tek insanġa tán be yaki onıń insan bolmısında orın alıwı ob`ektiv bolmıstıń bir bólegi, jeke qubılıs pa? degen soraw da ele óz juwabın tapqanı joq.
Solay eken, insaniyat tariyxı haqqındaġı házirgi ilimiy túsinikler kóz-qarasınan ayırım máseleler orın alıp, olar tuwralı alımlar hám qánigeler málim bir toqtamġa kelgen. Atap aytqanda, bay tariyxıy material, arxeologiya ilimi alġan dáliliy maġlıwmatlar, sonday-aq basqa pánlerdiń metodları menen alınġan nátiyjeler (máselen, jınıslar, paydalı qazılmalar jasların anıqlaw hám t.b.) itibarġa alıp, isenim menen insan planetamızda tiriwiliktiń evolyuciyalıq rawajlanıwı ónimi dep atap korsetiw múmkin. Házirge shekemgi bilimler ápiwayı miynet quralların jasaġan adamsıman maqluqlardıń (lat. homo habilis – uqıplı adam) áyyemgi jasaw jerleri shama menen 3-5 mln jıl aldın bolġan degen juwmaq shıġarıw imkaniyatın beredi.
Arxeologiyalıq hám ilimiy maġlıwmatlarġa kóre, qáddin tik tutıp júretuġın adamnıń jası shama menen 1,5 mln jıldı quraydı. Homo sapiens, yaġnıy aqıllı adamlar tipi bar bolġanı 40-60 mıń jıl aldın payda bolġan. Qánigeler pikirinshe, insanda sana payda bolıp, sociallıq maqluq sıpatında úzil-kesil qálipleskennen beri onıń tiykarġı qásiyetlerinde salmaqlı ózgerisler júz bergeni joq, yaġnıy ol házirgi adamlardan derlik parıqlanbaydı.
Sananın payda bolıwı bolsa, ilimiy túsiniklerge muwapıq, insannıń tariyxıy rawajlanıwınıń adam miyi ósip baratırġan miynet belsendiligi hám verbal (til arqalı) qarım-qatnasıq tásirinde kúta rawajlanıp, quramalı abstrakciyalardı túsinetuġın dárejege jetken dáwiri menen baylanısadı. Solay etip, insan túsiniklerge táriyp beriw, pikir bildiriw hám pikir júrgiziw jolı menen ápiwayı, lekin sózdiń tolıq mánisinde aqılıy is alıp bara basladı.