3-tema. Social-ekonomikalıq sistemalar ha’m menshik qatnasıqları

Totalitar-jobali sistema. Bul sistema bazar ekonomikasiniń rawajlaniwin zorliq penen yagniy revolyuciya quralinda toqtatip qaliw hám oni májbúrlep jobalastiriw jolina ótiw arqali júzege keledi.
Totalitar-jobali ekonomika - bul milliylestirilgen, jámiyetlik menshikke súyengen, bir oraydan jobalastiriwǵa hám basqariwdiń hákimshilik- buyriqpazliq usillarina tiykarlanǵan ekonomika.
Menshik qatnasiqlari - jámiyettegi bayliqlardi ózlestiriw boyinsha júzege keletuǵin ekonomikaliq qatnasiqlar.
Múlkke iyelik etiw, múlkten paydalaniw hám múlkke biylik etiw yamasa oni basqariw qatnasiqlari menshik qatnasiqlariniń ajiralmas úsh tárepi bolip, olar bir-birinen mánisleri boyinsha ajiralip turadi.
Múlkke iyelik etiw - bul menshiklik huqiqiniń menshik iyesiniń qolinda saqlanip turiw hám jaratilgan materialliq bayliqlardi ózlestiriwdiń ekonomikaliq formasi. iyelik etiw sharayatinda múlk esaplangan bayliq bir tárepleme ózlestiriledi.


Múlkten paydalaniw (oni ámelde isletiw) - múlk esaplangan bayliqti ekonomikaliq xizmette qollanip, oni xojaliq processine túsirip, onnan nátiyje aliwdi ańlatadi. Paydalaniw júz bergende bayliq dáramat tabiw yamasa jeke mútájlikti qanaatlandiriw ushin isletiledi.
Múlkke biylik etiw yamasa oni basqariw - múlk esaplangan bayliq tágdirin óz betinshe gárezsiz sheshiw, yagniy múlkti satip jiberiw, ijaraga beriw, miyras etip qaldiriw, oni kóbeytiwden ibarat háreketlerdi ámelge asiriwdi bildiredi.
Ekonomikaliq sistema bahalanganda múlk kimge tiyisli boliwiniń ózi jeterli emes, buniń ushin menshiktiń qanday usilda ekonomikaliq jaqtan ámelge asiriliwi, yagniy múlkten qanday jollar menen dáramat tabiliwin da esapqa aliw zárúr. Gáp sonnan ibarat, menshik mápti, máp bolsa menshik iyesiniń maqsetin payda etedi, bugan túrli qurallar menen erisiledi. Túrli sistemalar olarda qaysi menshik formasiniń ústinligi menen de ajiralip turadi. Tariyxiy jaqtan jámáátlik menshik, jeke menshik hám mámleketlik menshik háreket etken, biraq bul menshiklerdiń ishki dúzilisi bir-birinen parqlangan, olar túrli usilda ekonomikaliq jaqtan ámelge asirilgan. Misali, jer jeke menshik bolsa, oniń iyesiniń bunnan alatugin dáramati oni ijaraga beriwden, satiwdan yamasa ózi isletiwden keledi. Jerdi isletiw óz miyneti esabinan, erkin jallangan ózgeniń miyneti esabinan yamasa májbúrlep isletilgen adamlardiń miyneti esabinan boladi. Túrli sistemalarda tómendegi menshik formalari háreket etedi:
1)