3-tema. Social-ekonomikalıq sistemalar ha’m menshik qatnasıqları

Jeke menshik - bul ayirim adamlarga tiyisli menshik bolip, oniń eki kórinisi bar. Birinshisi individual, ekinshisi korporativ jeke menshik. individual menshik - bul ayirim individke tiyisli, tek oniń ózine dáramat keltiriwshi múlk. Korporativ jeke menshik - bul korporaciya (birlespe) sheńberinde háreket etiwshi múlk. Buni individual tárizde isletip bolmaydi, sebebi ol biriktirilgen menshiktiń bir bólegi. Bul múlk iyesi múlkten kelgen dáramatti uliwma dáramattiń bir úlesi sipatin da aladi.
2) Jámáátlik menshik. Bul jámáátke birlesken adamlardiń uliwmaliq menshigi. Bul agayin-tuwisqanlar, bir jerde jasawshι adamlar hám málim maqset jolinda óz qálewi menen birlesken adamlardiń menshigi. Bul múlkten dáramat tabiwdiń tiykargi shárti jámáát xizmetinde qatnasiw esaplanadi.
3) Mámleketlik menshik - bul mámleketke tiyisli resurslar hám dóretilgen ónimlerdiń, uliwma bayliqtiń mámleket tárepinen ózlestiriliwin bildiredi. Menshiktiń bul formasi mámlekettiń payda boliwi menen júzege keledi, biraq oniń maqseti hám dárejesi ózgerip turadι. Ol jeke hám jámáátlik menshikten ósip shigadi, yagniy olarga tiyisli materialliq hám mádeniy ónimler mámleket biyligine ótedi. Keltirilgen menshik formalari barliq sistemalarga tán boladi, biraq olar túrli kórinislerde boladι. Bul jerde menshik formalarmiń salistirmasi olardan qaysi biriniń ústinligi menen xarakterlenedi.
Bazar ekonomikasin júzege keltiriw waziypasi ótiw dáwirinde menshikte mámleket sektormrn úlesi bir qansha joqari bolgan mámleketlerde bul menshiktiń málim bir bólegin mámleket iyeliginen shigariw hám menshiklestiriwdi talap etedi. Usigan muwapiq, Ózbekistanda da múlkti mám leket iyeliginen shigariw hám menshiklestiriwge ayriqsha áhmiyetke iye process sipatinda qaralip, ogan —Múlkti mámleket iyeliginen shigariw hám menshiklestiriw haqqindagi Nizaminda (1991 -jil 19- noyabr) tómendegishe táriyip beriledi:
Múlkti mámleket iyeliginen shigarrw - mámleketlik kárxanalar hám shólkemlerdi jámáátlik, ijara kárxanalarina, akcionerlik jámiyetlerge, juwapkershiligi sheklengen jámiyetlerge, mámleketke qarasli múlk bolmaytugin basqa kárxanalar hám shólkemlerge aylandiriw processi.
Menshiklestiriw - puqaralardiń hám mámleketke tiyisli bolmagan yuridikaliq táreplerdiń mámleketlik menshik obektlerin yamasa mámleketlik akcionerlik jámiyetlerdiń akciyalarin mámleketten satip aliwi.
Bunnan kórinip turganinday, múlkti mámleket iyeliginen shigariw menshiklestiriwge qaraganda bir qansha keń túsinik.