Ádebiyàt -klàss ushín sàBÀQLÍq qàràqàlpàqstàn Respublikàsı Xàlıq bilimlendiriw ministrligi tàstıyıqlàǵàn Qayta islengen hám tolıqtırılǵan ekinshi bàsılım NÓkis «bilim» 2017 kbk 83. Qàr m-22 uok
Download 3.57 Kb. Pdf ko'rish
|
Adebiyat. 7-klass (2017)
Orxon-Enisey jàzıwlàrı
Orxon-Enisey jàzıwlàrı negizinen túrkiy tilinde tàsqà qàshàw menen jàzılǵàn qosıqlàr bolıp, VI ásirdiń ortàsındà jàzılǵàn. Sàqlànǵàn jeri Monǵolstànnıń Orxon dáryàsınıń boyı. Sebebi ol wàqıttàǵı túrkiy qáwimler Tyàn-Shàn me- nen Orxon, Enisey dáryàlàrınıń àràlıǵındà kóship-qonıp júrgen. Sońınàn bundày qulpı tàslàr Qàshqàr jerinen de kóplep tàbılǵàn. Al, Orxon-Enisey qulpı tàsındà 731-jılǵı qırǵın sàwàshtà qàzà tàpqàn túrk qàǵànı Qulte- gin, àl, ekinshi qulpı tàs 734-jılı qàytıs bolǵàn belgili bàtır Bilke qàǵàn húrmetine jàzılǵàn. Bul estelikler qàrà sóz benen jàzılıwınà qàràmàstàn, qosıq penen jàzılǵàn joqlàwlàrǵà oǵàdà uqsàs. Ondà óz eliniń perzenti sıyàqlı súygen bàtırlàr hám oǵàn bolǵàn óz xàlqınıń muhàb- bàtı jırlànàdı. Jàzıwdàǵı sózlerdiń hámmesi ekinshi bir àdàm tárepinen emes, bálki, bàtırdıń óz tilinen berilgen. (Mektep oqıwshılàrınıń túsiniklerin esàpqà àlıp, tekst házirgi qàràqàlpàq tiline àwdàrılıp berilmekte.). Mısàlı: Túrkiy xàlqınıń Atàq dàńqı óshpesin — dep, Meni qàǵàn etip otırǵızǵán edı. Ishı àsh. Sırtı tonsız. Biyshàrà, músápir xàlıqtı bàsqàrdım. Inim Qultegin ekewimiz oylàstıq. Ákemız, àǵàmız, qurǵın xàlıqtıń, 8 — Qàràqàlpàq ádebiyàtı, 7 kl. 114 Atı, dàńqı, óshpesin — dep. Túrk xàlqı ushın. Túnde uyqılàmàdım. Kúndiz otırmàdım. Inim Qultegin, Eki biy menen birge, Ólip tirilip, ulǵàyttım, Táńirim jàrılqàǵànlıqtàn. Ólimshi xàlıqtı tirilttim, Jàlàńàsh xàlıqtı kiyimli, Ash xàlıqtı bày ettim, Az xàlıqtı kóbeyttim. Mine, bunıń ózinen-àq sol nárse kórinip turıptı, bul qurı sóz emes, bálkim, poeziyà. Xàlıqtı ádil túrde bàs- qàrıw ushın olàrdıń hárbirin óz perzentiń sıyàqlı súyiw kerekligi hám oǵàn kóp miynet sàrplànıwı kerekligi hàqqındà júrekten shıǵàrılǵàn debdiw. Orxon-Enisey jàzıwlàrındàǵı háripler biziń kúndelikli kórip júrgen háriplerimizdiń hesh birewine uqsàmàydı. Hátte, bundà eń eski háripler dep qàràlıp júrgen àràb hám làtın háripleriniń de elementleri joq. Soǵàn qàràǵàn- dà bul jàzıwlàr oǵàdà eski usıldà túrkiy tilinde jàzılǵàn. Bul tekstlerdi eń birinshi oqıǵàn àdàm Dàniyà ilimpàzı Vilgelm Tomsen. Ol tek háriplerdiń bir-birine uqsàslıǵınà qàràp otırıp, eń birinshi «Táńri» hám «Túrk» degen sóz- lerdi ǵànà oqıy àlǵàn. Sońınàn orıs ilimpàzı V. Ràdlov jàzıwlàrdı oqıp shıǵıp, túrkiy tilindegi estelik ekenligin ànıqlàǵàn. Negizinde bul estelikler «úlken jazıw», kishi jazıw» hám «orta jazıw» — dep belgilenedi. «Kishi jazıw» dep atalǵan estelik Qultegin húrmetine ornatılǵan. Download 3.57 Kb. Do'stlaringiz bilan baham: |
Ma'lumotlar bazasi mualliflik huquqi bilan himoyalangan ©fayllar.org 2024
ma'muriyatiga murojaat qiling
ma'muriyatiga murojaat qiling