E berdimuratov, Q. Allanazarov, G. Patullaeva qaraqalpaq tili

Dizbekli qospa kelbetlikler tómendegi sóz dizbeklerinen jasaladı:

1. 
   Eki kelbetlik sózdiń dizbeklesiwinen: qara ala, gúreń qızıl, ala qasqa, qara torı, aq quba, torı ala.
   

2. Kelbetlik hám atlıq sózdiń dizbek-

lesiwinen: haq kewil, aq shash.

3. Atlıq hám kelbetliktiń dizbeklesiwinen:

teri tonlı, biyday reńli.

4. 
   Atlıq sózlerdiń dizbeklesip keliwinen: arıslan júrek, qoyan júrek, tas bawır, piste murın t.b.;
   

5. Sanlıq, ráwish sózlerdiń dórendi

kelbetlikler menen dizbeklesip keliwinen: bes balalı, tórt tuyaqlı, kóp aǵzalı, úsh aynalı t.b.

223. 
     shınıǵıw. Gáplerdi koshirip jazıń. Dizbekli qospa kelbetliklerdiń astın sızıń. Qanday sóz shaqaplarınıń dizbeklesiwinen jasalǵanlıǵın aytıp beriń.
     
     1. 
        Aspan da baǵanaǵıday qara kógis emes, aqshıl kógis dónip ketipti. (U.P.) 2. Áynektiń oń tárepindegi diywalǵa uzın aqshıl sáwle túsip tur. 3. Kókjaldıń reńi surǵılt qum túsles bolıp, basınıń denesine qaraǵanda úlkenligi onı aybatlandırıp kórsetedi. (Ó. Ó.)
        

223. 
     shınıǵıw. Kóp noqattıń ornına tiyisli sózlerdi qoyıń.
     

.... murın, qabaq,
.... qushaqlı, tamaq,
.... tisli, túsli,
Dańqı túsken jáhánge. («Qırq qız»)


Kerekli sózler: badam, keń, piste, aq, hinji, peri.


Tapsırma. Berilgen sózlerge gáp qurap jazıń. Dizbekli qospa kelbetliklerdiń qalay jasalıp hám jazılıp turǵanın túsindiriń.

Ala kók, gúreń qasqa, qırmızı qızıl, haq kewil, er júrek, shala jansar, aq saqallı.