L. B. Okun Elementar bóleksheler

V bap 
 
ELEKTRÁZZI TEORIYa 
 
Ázzi tásirlesiwdiń ózgeshelikleri. 𝑺𝑼(𝟐) × 𝑼(𝟏) simmetriyası. Foton hám Ζ-bozon. 
Zaryadlanǵan toqlardıń óz-ara tásirlesiwi. Zaryadlanbaǵan toqlardıń óz-ara tásirlesiwi. W- 
hám Ζ-bozonlardı izlew. Simmetriyanıń buzılıwı. Хiggs bozonları. Modeller, modeller... Ska-
lyarlar — 1-sanlı mashqala. Teoriyanıń rawajlanıwı haqqında 
 
Ázzi tásirlesiwdiń ózgeshelikleri 
Bunnan aldıńǵı bapta tallanǵan ázzi processlerdiń ózine tán bolǵan belgileri mınalardan 
ibarat: 
1. Olardıń ázziligi (ástelik penen ótetuǵınlıǵı). Ázzi processlerdiń itimallıǵı kúshli hám 
elektromagnit processlerdiń itimallıǵınan kóp tártipke úlken. 
2. Tásirlesiwdiń kishi radiusı — bul shama kúshli tásirlesiwlerdiń radiusınan minimum eki 
tártipke kishi. 1982-jılǵa shekem ázzi processlerdiń hesh qaysısında noqatlıq tórt fermionlıq óz-
ara tásirlesiwden qanday da bir awıtqıw baqlanbadı. 
3. Keńisliklik hám zaryadlıq juplıqlardıń kúshli, maksimal múmkin bolǵan saqlanbawı. Mısalı, 
zaryadlanǵan toqlarǵa tek bólekshelerdi táriyipleytuǵın spinorlardıń shep qurawshıları ǵana hám 
antibólekshelerdi táriyipleytuǵın spinorlardıń oń qurawshıları ǵana kiredi. 
4. CP-juplıqtıń saqlanbawı. 
5. Aromatlardıń saqlanbawı (ersilik, sharm hám t. b.). 
6. Ázzi tásirlesiwlerde neytrinonıń qatnasatuǵınlıǵı. 
Keskin túrdegi ayırmaǵa iye bolsa da ázzi hám elektromagnit tásirlesiwler, kórinip 
turǵanınday, bir tásirlesiwdiń kóriniwi bolıp tabıladı. Bunday tásirlesiwdi sońǵı jılları elektrázzi 
tásirlesiw degen atamaǵa iye boldı. 
Elektrázzi tásirlesiwge sáykes zaryadlanǵan toqlardıń tásirlesiwleri W-bozonlar menen, al 
neytral toqlardıń tásirlesiwleri Z-bozonlar menen almasıwdıń saldarınan júzege keledi 
(elektromagnit toqlardıń tásirlesiwiniń fotonlar menen almasıwdıń saldarınan júzege 
keletuǵınlıǵınday). Usınday jaǵdayda ázzi tásirlesiwdiń ázziligi menen kishi radiusqa iye bolıwı W- 
hám Z-bozonlardıń massalarınıń júdá úlken ekenligi menen baylanıslı (fotonlardan ayırması 
sonnan ibarat). Ázzi tásirlesiwdiń basqa ózgeshelikleri teoriyanıń baslanǵısh fermionlıq toqları 
haqqındaǵı boljawǵa jaylastırılǵan. Sonlıqtan elektrázzi teoriyadaǵı ázzi tásirlesiwdiń aynalıq-
asimmetriyalı ekenligine emes, al elektromagnitlik tásirlesiwdiń aynalıq-simmetriyalı ekenligine 
tańlanıw kerek.