Mektepke shekemgi pedagogikanıń ulıwma tiykarları. Mektepke shekemgi pedagogika pániniń predmeti hám wazıypaları Reje

Mektepke shekemgi bilimlendiriw pedagogikası pániniń maqseti hám wazıypası
Mektepke shekemgi pedagogika mektepke shekemgi bilimlendiriw-tárbiyaniń uliwma nizamliqlari, belgili jámiyette jalǵiz sotsial maqsetke muwapiq mektepke shekemgi jastaǵi balalardi úyrenetuǵin pán. Mektepke shekemgi pedagogika sotsial pánler sistemasina kiriwshi pán esaplanip, mektepke shekemgi jastaǵi balalardiń fizikaliq hám ruwxiy kamalatin tárbiyalaw, olarǵa bilimlendiriw beriw mashqalalarin úyrenedi.
Mektepke shekemgi pedagogika tuwilǵannan jeti jasqa shekem bolǵan balalarǵa hár tárepleme tárbiya beriw nizamliqlarin úyrenedi hám mektepke shekem bilimlendiriw shólkemi sharayatinda bilimlendiriw-tárbiya jumisin shólkemlestiriwdiń mazmuni, forma, usil hám qurallar hámde mektepke shekemgi bilimlendiriw jasindaǵi balalardiń jas hám ózine tán ózgesheliklerin esapqa alǵan halda olardiń hár tárepleme rawajlaniwin támiyinlewge qaratilǵan shárt sharayatlardi islep shiǵadi. Ol mektepke shekemgi bilimlendiriw mekemeleri, shańaraq hám mekteb ishindegi izshillikti támiyinleydi hámde balalardi mekteb bilimlendiriwine tayarlaydi⁸.
Mektepke shekemgi pedagogika uliwma pedagogikaniń ayriqsha tarawi bolip, oniń uliwma nizamliqlari, printsipleri, metodologiyaliq tiykari, shólkemlik forma, uslib hám qurallarǵa tayanadi. Mektepke shekemgi pedagogikaniń teoriyasi hám ámeliyati mektepke shekemgi bilimlendiriw jasindaǵi balalarǵa bir pútin tárbiya beriwdiń maqseti, balaniń jas imkaniyatlari hám oni erte jastan baslap tárbiyalawdiń roli, mektepke shekemgi bilimlendiriwdi turmis, ámeliyat hám zamanawiylik penen baylanisliqta alip bariwdiń zárúrligi, bala shaxsiniń qáliplesiwinde ortaliqtiń sheshiwshi áhmiyetke iye ekenligine tiykarlanadi.
Mektepke shekemgi pedagogika páni bala shaxsin rawajlantiriwdiń eki zárúr tárepi oni oqitiw hám tárbiyalawǵa tiykarǵi itibarin qaratilǵanliǵi sebepli didaktika (bilimlendiriw teoriyasi) hám tárbiya teoriyasi pánniń zárúr quramliq bólimleri esaplanadi. Didaktika (bilimlendiriw teoriyasi, yunonsha didaktikos - "úyretiwshi", didasko - "úyreniwshi") bilimlendiriwniń teoriyaliq tárepleri, bilimlendiriw protsessiniń mánisi, printsipleri, nizamliqlari, tárbiyashi hám tárbiyashi xizmetleri, bilimlendiriwniń maqseti, mazmuni, forma, usil, qurallari, nátiyjesi, bilimlendiriw protsessin rawajlantiriw jollari siyaqli mashqalalardi izertleydi. Tárbiya teoriyasi – pedagogikaniń zárúr quramliq bólimlerinen biri bolip, tárbiya protessi mazmuni, forma, usil, qural hám usillari, oni shólkemlestiriw mashqalalarin úyrenedi.
Mektepke shekemgi pedagogika pániniń obyekti — pútin mektepke shekemgi pedagogikaliq protsess.
Mektepke shekemgi pedagogika pániniń predmeti — mektepke shekemgi bilimlendiriw-tárbiya protsessi, mazmuni, nizamliqlari, forma, usilb hám qurallari.
Mektepke shekemgi pedagogika páni bala shaxsin qáliplestiriwdey sotsial buyurtpani atqariw tiykarinda jámiyet rawajlaniwin támiyinlewge ayriqsha úles qosadi. Mektepke shekemgi pedagogika maqseti hám waziypalariniń belgileniwinde sotsial múnásibetler mazmuni, mámleket hám jámiyet qurilisi, oniń turmisinda jetekshi orin tutiwshi ideyalar mazmuni zárúr áhmiyetke iye.
Ózbekstan Respublikasinda demokratikaliq, insanparwar hámde huquqiy jámiyetti quriw sharayatinda bul pán mektepke shekemgi jastaǵi balalardi hár tárepleme rawajlantiriw, olardi mektep bilimlendiriwine tayarlaw waziypasin nátiyjeli sheshedi. Bul protsesste tómendegi waziypalardi islewge itibar qaratiladi:
1. Hár tárepleme toliq rawajlanǵan bala shaxsin rawajlantiriwǵa baǵdarlantirilǵan pedagogikaliq protsesstiń mazmunin úyreniw.
2. Bala shaxsin hár tárepleme kamal taptiriw nizamliqlarin aniqlaw.
3. Sotsial rawajlaniw dárejesinen kelip shiqqan halda, rawajlanǵan shet el mámleketler mektepke shekemgi bilimlendiriw sistemasi tájriybesin úyreniw tiykarinda bilimlendiriw sistemasin rawajlantiriw.
4. Mektepke shekemgi bilimlendiriw mekemeleri hámde olarda xizmet alip barip atirǵan tárbiyashilar xizmeti mazmunin tiykarlaw.
5. Aldaǵi pedagogikaliq tájriybeni uliwmalastiriw hám ámeliyatqa engiziw.
6. Tárbiyashilardi mektepke shekemgi bilimlendiriw pedagogikasina tiyisli bilimler hámde bilimlendiriw-tárbiya usillari menen qurallandiriw.
7. Bilimlendiriw-tárbiya birligi hámde sotsial tárbiya baǵdarlari ortasindaǵi ózara baylanisliqti támiyinlewdiń pedagogikaliq shárt-sharayatlardi úyreniw.
8. Oqitiw hámde tárbiyalaw protsessiniń nátiyjeli texnologiyalarin jaratiw.
9. Shańaraq tárbiyasin nátiyjeli shólkemlestiriw boyinsha ata-analar ushin ilimiy-uslibliq usinislardi islep shiǵiw.
2. Bizge jaqsi belgili, hár bir pán óziniń tayanish túsinikleri, nizamliqlari, pritsipleri, qaǵiydalari sistemasina iye.
Mine usi jaǵday oniń pán sipatinda boliwin ańlatadi. Pánniń mazmunin aship beriwshi eń zárúr, tiykarǵi túsinik kategoriya dep ataladi. Mektepke shekemgi pedagogika pániniń tiykarǵi kategoriyalari mektepke shekem bilimlendiriw shólkemi tárbiyalanishisi shaxsi kamalatin támiyinlew, bilimlendiriw hám tárbiya nátiyjeliligine erisiwge qaratilǵan protsesslerdiń uliwma mazmuni bildiriledi. Eń zárúr kategoriyalarǵa tómendegiler kiredi: bilimlendiriw (oqitiw, oqiw), tárbiya, maǵliwmat, qáliplesiw hám rawajlaniw.