Ministrligi

Sóylewdiń tazalıǵı hám kórkemligi - Oqıtıwshı sóylewiniń 
tazalıǵı, dáslep onıń ádebiy til normalarına muwapıq bayanlanıwı 
menen belgilenedi. Oqıtıwshılardıń shıraylı hám mazmunlı bay 
sóylewi házirgi ózbek ádebiy tili, qaraqalpaq ádebiy tili talaplarına 
sáykes halda dúzilgen bolıwı, ǵayrı ádebiy til elementlerinen awlaq 
bolıwına qaray bahalanadı. Sóylewdiń taza bolıwına kesent etetuǵın 
elementler: dialektizmler hám varvarizmler. Usı elementler kórkem 
ádebiyatqa belgili bir kórkem belgili bir kórkem-estetikalıq 
wazıypanı orınlawda oqıtıwshınıń sabaq procesindegi hám tárbiyalıq 
iskerligindegi sóylewinde qollanılmawı kerek. Oqıtıwshı turaqlı 
117

---

túrde koncelyarizm (rásmiy sóz hám ibaralardı orınsız qollanıwı) óz 
sóylewiniń tábiyiy emesligine, isenimsiz shıǵıwına sebep boladı. 
Nátiyjede, oqıwshılar tálim-tárbiyasında oqıtıwshı tárepinen 
isendiriw metodı arqalı qollanılatuǵın pikirler tolıq bayan etilmeydi.
Sóylewdiń tazalıǵı – onıń hár túrli dialekt sózlerinen awlaq 
bolıp, tek ádebiy tilde bayanlaw. Til quralları jaǵdayǵa qaray 
paydalanılǵan sıyqası shıqqan sóz hám ibaralarsız payda bolǵan. 
Oqıtıwshı sózi tábiyiy hám shın kewilden boladı, tıńlawshı hám 
oqıwshılardıń qálbine tez barıp jetedi.
Jargon (belgili kásip yaki taraw qánigelerine tán bolmaǵan 
sózler) varvarizm (belgili millet tilinde bayan etilip atırǵan sóylewde 
ózge milletlerge tán sózlerdiń orınsız qollanılıwı); vulgarizm 
(kemsitiw, sógis, qopallıq tiykarında qollanılatuǵın sózler) hám 
koncelyarizm (ornı bolmaǵan jaǵdaylarǵa rásmiy sózlerden 
paydalanıw); parazit (artıqsha) sózlerdiń qollanılıwı sóylewdiń 
tazalıǵına unamsız tásir kórsetedi. Usı hádiyseler oqıtıwshı 
sózlerinde ushıraspawı ushın, oqıtıwshı ózin, pikirin basqara alıwı, 
turaqlı túrde óz sóylewin bayıtıp barıwı, shınıǵıwı kerek.
Oqıtıwshı tildi qansha tereń bilse, hám onda sóz baylıǵı 
qanshelli kóp bolsa, onıń pikirlewi de sonshelli bay boladı. Sóz - 
barlıq dáliller, barlıq pikirlerdiń lipası, oqıtıwshı sóylewiniń tiykarı. 
Hikmetli sózler, ibara hám maqallar, naqıllar hám astarlı gáplerden 
orınlı hám nátiyjeli paydalana alıw lazım. Sebebi dúnyada sóz 
múlkinen de artıq hám qımbatlı ǵáziyne joqlıǵın shıǵıs aǵartıwshıları 
ózleriniń ádebiy miyraslarında bayan etken: 
Sózdiń ishinde mudamı aqıl jasırın,
Sóz- shımıldıq, al aqıl -kelin.
( Nosir Xisratov) 
Sozdi bilgen zerge bolmaydı mútáj, 
Zer qımbatı sóz benen tabar rawan.
( Abdurahman Jámiy) 
Sóz benen el ólimnen náját tawadı,
Sóz benen ólik denege jan pitedi.
(Alisher Nawayı) 
Aqpastan qalmaydı bir aqqan dárya,
Bir denede adam gá semiz, gá arıq,
118

---

Bir kózi qarańǵı, al bir kózi ashıq,
Qara dep qattı sóz aytıwshı bolma.
( Maqtımqulı)