«O’zbеk tili lеksikоlоgiyasi» fanidan m a ‘ r u z a L a r m a t n I


Download 445.56 Kb.
bet60/66
Sana06.11.2023
Hajmi445.56 Kb.
#1752765
1   ...   56   57   58   59   60   61   62   63   ...   66
Bog'liq
Хожибойга ma\'ruza-hozir.org

Leksik istorizmlar- o’tmish voqeligining nomlari.

Leksik arxaizmlar- hozirgi paytda bor bo’lgan voqelikning eskirgan nomi
yoki hozirgi tilda mavjud bo’lgan leksemaning eskirgan ma’nosi. 


Arxaizm-leksema- leksik arxaizmning bir turi. Unda leksema yaxlit holda

eskirgan bo’ladi. 


Arxaizm-semema- leksik arxaizmning ikkinchi turi. Bunda leksema yaxlit

holda emas, qisman (semantik tarkibidagi ma’nolaridan biri) eskiradi.
Leksik-fonetik arxaizm- talaffuz arxaizmi. Bunda leksemaning tovush
tarkibida qisman eskirish yuz beradi. 


Leksik neologizm- yangilik bo’yog’i bor bo’lgan leksemalar.

Individual nutq neologizmi- ayrim shaxs nutqida voqe bo’lgan neologizm.

Umumtil neologizmi- nutqiy hodisadan til hodisasiga aylangan neologizm.

Neologizm-leksema- yangilik bo’yog’iga ega bo’lgan leksema.

Neologizm-semema- tilda azaldan mavjud bo’lgan leksemaning semantik

tarkibida yangi paydo bo’lgan ma’no (semema). 


O’ZBEK TILI LEKSIKASINING EMOTSIONAL-EKSPRESSIV

JIHATDAN QATLAMLANISHI 

So’zning uslubiy bo’yog’i 

O’zbek tili leksikasida so’zlar emotsional-ekspressiv jihatdan ikki qatlamga 
ajratiladi:





Emotsional-ekspressiv jihatdan betaraf so’zlar. Bunday so’zlarning semantik


tarkibida faqat denotativ ma’no (atash, nomlash semalari) mavjud bo’ladi: yuz, 

oriq, ozg’in, jilmaymoq kabi.


Emotsional-ekspressiv jihatdan bo’yoqdor so’zlar. Bunday so’zlarning 
semantik tarkibida denotativ ma’no (atash, nomlash semalari) bilan birga uslubiy
bo’yoqlar (ifoda semalari, konnotativ semalar) ham mavjud bo’ladi: turq 
(denotativ ma’no+uslubiy bo’yoq), dirdov (denotativ ma’no+uslubiy bo’yoq),

qiltiriq, ipiltiriq (denotativ ma’no+uslubiy bo’yoq), irshaymoq (denotativ


ma’no+uslubiy bo’yoq) kabi. 
I z o h:yaxshi va yomon, g’azab va nafrat kabi so’zlarda uslubiy bo’yoq
bordek tuyuladi, aslida esa ularda uslubiy bo’yoq yo’q, bu so’zlar belgi yoki 
voqelikni atash (nomlash) bilan cheklanadi, shunga ko’ra emotsional-ekspressiv
jihatdan bo’yoqdor so’zlar sanalmaydi
1
.




Download 445.56 Kb.

Do'stlaringiz bilan baham:
1   ...   56   57   58   59   60   61   62   63   ...   66




Ma'lumotlar bazasi mualliflik huquqi bilan himoyalangan ©fayllar.org 2024
ma'muriyatiga murojaat qiling