O΄zbekiston respublikasi joqari ha’m orta arnawli ta΄lim ministrligi muxammed al-xorezmiy atindag’i Tashkent axborot texnologiyalari unIversiteti


-TEMA: NIZAM U’STINLIGI - PUQARALIQ JAMIYETTIN’ TIYKARG’I JONELISI


Download 1.72 Mb.
bet18/56
Sana05.01.2022
Hajmi1.72 Mb.
#231581
1   ...   14   15   16   17   18   19   20   21   ...   56
Bog'liq
O zbekiston respublikasi joqari ha’m orta arnawli ta lim ministr (1)

5-TEMA: NIZAM U’STINLIGI - PUQARALIQ JAMIYETTIN’ TIYKARG’I JONELISI

Joba


1. Nızam ústinligi túsinigi jáne onıń mánisi

2. Nızam ústinligin támiyinleytuǵın tiykarǵı shártler

3. Jınaiy jazalardı liberallashtiriw - nızam ústinliginiń za’ru’rli shárt

4. Nızam ústinligi printspınıń Ózbekstanda puqaralıq jámiyeti qurılısıdaǵı áhmiyeti



5. Nızam ústinligi insan huqıq hám erkinlikleri kepilligi Nızam ústinligi túsinigi jáne onıń mánisi

Demokratiyalıq huqıqıy mámleketlik hám erkin puqaralıq jámiyetin qurıw - Ózbekstannıń sońı maqseti bolıp tabıladı. “Nızam ústinligin támiyinlew, shaxs, shańaraq, jámiyet hám mámlekettiń huqıq hám mápleri qáwipsizligin kúsheytiw, xalıqtıń huqıqıy mádeniyatı hám huqıqıy sanasına asırıw, puqaralardı nızamǵa baǵınıw hám húrmet ruwxında tárbiyalaw - bul rawajlanǵan bazar ekonomikasına tiykarlanǵan anıq demokratiyalıq, huqıqıy mámleketlik hám erkin puqaralıq jámiyeti qurıwdıń tekǵana maqseti, bálki onıń quralı, eń za’ru’rli shárti esaplanadı”. Huqıqıy mámlekettiń za’ru’rli belgisi - jámiyet turmısında anıq nızam ústinligin támiyinlew - hár qanday mámleketlik ushın, atap aytqanda huqıqıy mámleketlik qurıw jolınan baratırǵan Ózbekstan ushın da júdá za’ru’rli bolıp tabıladı.Nızam ústinliginiń mánisi Ózbekstan Respublikası Konstituciyasinń III bap, 15- hám 16 - statiyalarında belgilep qoyılǵan. Konstitutsiyaning 15-statiyasına muwapıq, “Ózbekstan Respublikasında Ózbekstan Respublikasınıń Konstitusiyası hám nızamlardıń ústinligi sózsiz tán alınadı.Mámleketlik, onıń shólkemleri, lawazımlı shaxslar, jámiyetlik birlespeleri, puqaralar Konstitutsiya hám nızamlarǵa muwapıq jumıs kórediler” delingen. Nızamnıń ústinligi hár qanday mámleketlik hám jámiyet ómirinń múqaddes printsplarınan biri bolıp tabıladı. Barlıq demokratiyalıq institutlar, insan huqıqı hám erkinlikleri nızam quralı menen engiziledi. Nızamda xalqning eriksi, qálew hám tilekleri, máp hám umtılıwları óziniń ańlatpasını tabadı. Nızamǵa tıńlaǵıshlıq - bul joqarı mádeniyatlilik, ruwxıylıqlilik, bilimlilik belgisi bolıp tabıladı. Nızamnıń maqset hám wazıypaların, adamgershiliklilik áhmiyetin sanalı túrde túsinip alıw, oǵan qálegen ámel qılıwǵa jáne onıń tiykarında jumıs alıp barıwǵa járdem beredi.Nızamlarǵa qatań ámel etiliwi ayıpkerliktiń aldın alıwdıń, nızam aynıwıǵa jol qo'ymaslikning zárúr shártlerinen biri bolıp esaplanadı. Nızamnıń kúshi, abıraysı, tásiri, ámeliy áhmiyeti turmısda onıń hadal, haqıyqıy, odilona qollanıw etiliwinde bolıp tabıladı. Eger nızam atqarıwshıları minnetleri hám juwapkershiliklerine qalıs odilona yondashib, tuwrı joldan toymay Watan, mámleketlik mápi hám táǵdirin ózleri ushın joqarı maqset dep esaplap nızamlardı turmısqa ádalatlı qollasalar, bunnan mámleketlik hám jámiyet da, xalıq da payda kóredi.“Nızam - atqarıwı menen kúshli” - degen sóz dizbegine pát beretuǵın bolsaq, demokratiyalıq huqıqıy mámleketlik hám puqaralıq jámiyetinde nızamlardı jırlawda hadallıq hám ádalat tiykarında jumıs júrgiziw kishi hámeldarlar ushın tiykarǵı maqset, jámiyet, xalıq hám Watan aldındaǵı ullı insaniy minnet, joqarı juwapkershilik bo'lmog'i kerek.Demokratiyalıq huqıqıy mámleketlikti qáliplestiriw jámiyette nızamnıń húkimranlıǵın qarar taptırıwdı talap etedi. Nızamnıń u’stemligi mámleketlik hám jámiyet ómirinń múqaddes prinsiplaridan biri bolıp tabıladı. Sociallıq siyasiy turmısda nızam múqaddes sanalib, onıń joqarı orınǵa ıyelewiniń boisi mınada, ol jaǵdayda xalqning eriksi, qálew hám tilekleri, máp hám umtılıwları óziniń ańlatpasını tabadı.Demokratiyalıq jámiyette nızam ústinligi eń dáslep demokratiyaǵa tán bolǵan ayrıqshalıqlardı ámelge asırıwdı támiyinleydi, yaǵnıy basqasha etip aytqanda, nızam bellegen hár bir zat májburiy yamasa qadaǵalaw xarakterine iye hám usı qaǵıyda jámiyette jasawshı barlıq shaxslarǵa daqılı bar bolıp tabıladı. Nızam ústinliginiń áhmiyeti haqqında sóz júrgizer ekenbiz, eń dáslep, xalqning mápleri, jámiyettegi sociallıq munasábetler, mámleketlik jumısın shólkemlestiriw hám soǵan uqsaw basqa máselelerde za’ru’rli áhmiyetke iye.Nızam ústinligine erisiw ushın eń dáslep olardı qabıllaw processinde puqta hám jetilisken etip, jámiyette keleshekte uzaq waqıt óz paydasın bere alatuǵın dárejede islep shıǵıw kerek. Bunnan tısqarı nızamlardı qabıllaw processinde sonı itibarǵa alıw kerekki, yaǵnıy jámiyet, xalıq usı nızamǵa mútajlik sezayaptimi yamasa yo'qmi. Naǵız ózi másele da qabıl etiletuǵın nızamnıń turmısda qaysı dárejede jámiyetke payda keltiriwi keltirmesligini belgilep beredi.Nızam ústin turatuǵın bolǵan jámiyette narazılıqlar da bolmaydı, sebebi barlıq tarawdıń wákilleri nızam tiykarında iskerlik júrgizer eken narazılıq hám tushunmovchilikning ózi bolmaydı. Nızamlardıń ústinligi jámiyettegi barlıq puqaralar ushın atap aytqanda, mámleketlik xızmetinde isleytuǵın shaxslar ushın, sonıń menen birge jámiyettegi barlıq tarawlarǵa daqılı bar bolǵanlıǵı onıń jáne de jetilisken tús alıwıǵı alıp keledi. Nızam ústinligi haqqında sóz etkende onıń ústinligin támiyinleytuǵın mámleketlik shólkemleri haqqında da umıtpawımız kerek. Nızamlardıń hár qanday shaxs, gruppa, siyasiy kúshler yoxud sociallıq siyasiy gruppalar máplerinen ústin bolıwın real támiyinlew arqalıǵana demokratiyanı rawajlandırıwdıń, onıń jámiyette ámel etiwine erisiw múmkin boladı. Onıń ámel etiwi hár eki húkimet hám puqara máplerine sáykes keledi.2. Nızam ústinligin támiyinleytuǵın tiykarǵı shártler.

Huqıqıy demokratiyaǵa tiykarlanǵan jámiyette nızam ústinligi Prinsipin támiyinleytuǵın tiykarǵı shártler tómendegilerden ibarat.




Download 1.72 Mb.

Do'stlaringiz bilan baham:
1   ...   14   15   16   17   18   19   20   21   ...   56




Ma'lumotlar bazasi mualliflik huquqi bilan himoyalangan ©fayllar.org 2024
ma'muriyatiga murojaat qiling