O΄zbekiston respublikasi joqari ha’m orta arnawli ta΄lim ministrligi muxammed al-xorezmiy atindag’i Tashkent axborot texnologiyalari unIversiteti
Puqaralıq jámiyeti páninń metodologik funksiyası sociallıq pánlerdiń rawajlanıwı sociallıq processlerdi úyreniwdiń ulıwma ba
Download 1.72 Mb.
|
O zbekiston respublikasi joqari ha’m orta arnawli ta lim ministr (1)
Puqaralıq jámiyeti páninń metodologik funksiyası sociallıq pánlerdiń rawajlanıwı sociallıq processlerdi úyreniwdiń ulıwma baǵdarlarını belgilewde, islep shıǵılǵan normalardıń programmasıl ámel sıpatında paydalanıwda ayqın kózge taslanadı.Puqaralıq jámiyeti páninń prognostik funksiyası jámiyettiń rawajlanıw istiqiboll arini aldınan kóriwge insan huqıqları hám erkinliklerinń kórinetuǵın bolıwıda kórinedi. Jámiyettiń hár bir fuqorosi óz kasbi-kori hám qánigelikliginen qa'tiy názer jámiyet rawajlanıwı tuwrısındaǵı bilimleri oyıq iyelewi arqalıǵana yon átirapında júz berip atırǵan waqıya hádiyselerdiń kelip shıǵıw sebepleri hám saldarların biliwi, olardı basqarıwda tikkeley yamasa tikkeley bolmaǵan qatnasıw, qurılısshı kúshke aylanıwı múmkin.Búgingi kunga kelip dúnyanıń kópshilik mámleketlerinde huqıqıy-demokratiyalıq sistemalar umumbashariy hám milliy qádiriyatlar muwapıqlıǵı sıpatında qarar topayotganligi puqaralıq jámiyetin qurıw insaniyat turmıs táriziniń eń maqul túsetuǵın rawajlanıw jolı ekenin derlik barlıq tán alıw jetip atırǵanlıǵı jáne onıń jáhániy kólem kásip jetip atırǵanlıǵı puqaralıq jámiyetin pán sıpatında úyreniwdi talap etpekte.«Erkin puqaralıq jámiyetke dúnyadaǵı kóp-kóp mámleketlikler ásirler dawamında tóplanǵan tájiriybe hám demokratiyalıq dástúrlerdi rawajlantira barıp etip kelgen,- dep aytıp ótken ediI. A. Karimov.- Biz bunday jámiyetti qurıwdı, dúziwdi ózinsinip atırmız hám soǵan intilmoqdamiz». Insaniyat rawajlanıwınń Aristotel, Platon, Citseron hám basqa oyshıllar jasaǵan tariyxıy basqıshında puqaralıq jámiyeti degende mámleketlikti tushungan. Bul hal talay uzaq waqıt ámeldegi bolǵan hám ekonomikalıq hámde sociallıq-siyasiy munasábetlerdiń rawajlanıw dárejesi (miynet bólistiriwiniń primitiv formaları, tavar-pul munasábetleri rawajlanıwınıń dáslepki basqıshı, jámiyet ómirin mámleketlik ıqtıyar etiwi, sociallıq strukturanıń siyasiy gruppaviyligi) menen baylanıslı.Puqaralıq jámiyetiniń birpara elementleri áyyemgi dúnyanıń ayırım mámleketlerinde ámeldegi bolıp (Greciya, Rim), bul jerde ónermentshilik hám sawda-satıqdıń rawajlanıwı jeke huqıqtıń ayırım institutları (ásirese, Rim jeke huqıqı) de bekkemlengen tavar-pul óndirisin payda etti. Biraq, jaǵday tek puqaralıq jámiyetiniń ayırım regionlarda payda bolǵan hám siyasiy gruppalasqan vertikal strukturaları hám olardıń menen uyqaslasqan elementlerinen ibarat edi, tek.Sociallıq-siyasiy pánlerde puqaralıq jámiyeti hám «davlat» túsinikleri uzaq waqıt uchalik parıqlanmay keldi, olar áyne túsinikler sıpatında qabıllandı. Biraq, XVII ásir ortalarından baslap, jámiyettiń hár qıylı iskerlik tarawıların siyasiy gruppalasiwi, olardı mámleketlik hákimiyat basqarıwınan shıǵarıw, ajıralmas huqıq hám erkinliklerge iye bolǵan erkin hám ózbetinshe individni kámal taptırıw procesi sociallıq rawajlanıwdıń eki printspiniyuzaga keltirdi hám olardı sociallıq ań hám fanda sáwlelendiriw zárúrshiligi payda boldı.Mámleketlikde hákimiyattıń ushke ıdırawı, siyasiy partiyalar, mápler gruppaları (kásiplik awqamları, ǵalaba xabar quralları hám t.b.) payda bolıwı menen jámiyet turmısı mazmunı endi tek mámleketlik hákimiyat menen sheklenip qalmawdı talap etdi.Jámiyet basqarıwı dúnyasıǵa jańa qatnasıwshı institutlar kirip kela basladı, olar siyasiy qararlar qabıllaw, puqaralıq jámiyeti strategiyasın islep shıǵıw, shaxs iskerliginiń ulıwma maqset hám mazmunın qáliplestiriw procesine sezilerli dárejede tásir kórsete basladı.Puqaralıq jámiyeti túsinigi absolyutizm ag'darilganidan keyin qáliplesken jańa turmısdı, yaǵnıy puqaralardıń jeke ómirin mámleketlik qısıwınan xalos etiwdi sáwlelendiredi. Puqaralıq jámiyeti hám huqıqıy mámleketlikde mansbdorlar puqaralar menen óz-ara mámilelerde nızamǵa qatań ámel qılıwı ideyaları ilgeri surildi.Tariyxda mámleketlikten ózbetinshe túrdegi jámiyet ámelde mudami namoyn bolǵan davrla da bolǵan, biraq ol mudami da puqaralıq jámiyeti mazmunın kásip etavermagan.Puqaralıq jámiyeti mámlekettiń sociallıq strukturalarıdan ajırasıwı, ol sociallıq munasábetlerdiń salıstırǵanda ózbetinshe iskerlik tarawıǵa aylanıw nátiyjesi bolıp esaplanıw payda boldı. Puqaralıq jámiyeti qáliplesiwi hám rawajlanıwı processinde házirgi dáwir huqıqı hám mámleketi payda boldı.Kórip turǵanimizdek, puqaralıq jámiyeti kategoriyasi tariyxan insaniyat rawajlanıwınıń sonday bir bólek baǵdarını sáwlelendirediki, ol hár bir dáwirdń ayriqsha oyshılınıń aqılǵa saylıq, erkinlik, párawanlıq hám ádalat húkim suruvchi ideal jámiyet modelin jaratılıwma umtılıwı menen xarakteristikalanadı. Mámleketlik, shańaraq, qáwim, millet túsinikleri, diniy hám basqa birliklerden parq etiwshi puqaralıq jámiyeti kategoriyasi, joqarıda belgilep ótkenimizdek, XVIII-XIX ásirlerge kelip úyrenila baslandı.Evropa hám Amerikalıq mámleketleriniń, úlken regionlarında puqaralıq jámiyetiniń qáliplesiwi jańa dáwirde baslandı. Ilimpazlar hám qánigeler pikrine kóre, puqaralıq jámiyetiniń rawajlanıwını úsh basqıshqa ajıratıw múmkin. Bunda bir basqıshdan keyingi basqıshqa ótiwde jámiyet hám mámleketlik basqarıw princpıında úlken ózgerisler, social hám siyasiy tangliklar, ǵalabalıq háreketler, klasslardıń dúgilisisleri, jámiyet ideologiyasıda túpkilikli ózgerisler júz bergen.Birinshi basqısh shártli túrde XVI-XVII ásir. Bul dáwirde puqaralıq jámiyetiniń ekonomikalıq, siyasiy hám ideologiyalıq tiykarları jaratıldı. Olar gápine sanaat hám sawdanıń rawajlanıwı, óndiris túrleriniń qánigeliklashuvi, miynet bólistiriwiniń tereńlashuvi, tavar- pul munasábetlarining rawajlanıwı kirgiziw múmkin. SHuningdek, birden-bir oraylasqan mámleketlerdiń tashkil tappaqtası menen feodal bóliniw dáwirinde ámeldegi bolǵan teńsizlik, huquqsızlıqlarǵa toqtatıw beriwge itibar berila baslandı.Ekinshi basqıshı XVIII ásir aqırınan XIX ásir aqırıına shekem dawam etdi. Bul dáwirde eń rawajlanǵan mámleketlerde ulıwma yuridikalıq teńlik hám erkinlikka, isbilermenlik erkinshegi hám jeke ǵayratǵa tiykarlanǵan dáslepki kapitalizm kórinisindegi puqaralıq jámiyeti qáliplesti.Úshinshi basqısh (XIX ásir aqırı hám keyingi dáwir) vertikal feodal strukturalar ornın erkin adamlardıń huqıqıy tengligihám óz-ara pitimlerine tiykarlanǵan gorizontal munasábetler iyelegeni menen xarakteristikalanadı. Insaniyattıń kóp ásirlik tariyxında barlıq adamlar, sociallıq kelip shıǵıwı hám poziciyasinen qaramastan, jámiyet ómirinń huqıqıy tárepten teń qatnasıwshıları dep tán alınıwı za’ru’rli sociallıq áhmiyet kásip etdi.Olar hár kimga ózin erkin qálew-erikke iye bolǵan, óz háreketleri hám olardıń huqıqıy saldarları ushın juwap beriwge ılayıq shaxs sıpatında kórinetuǵın etiw múmkinshiligin beretuǵın nızamlar menen tán alıw etilgen qatar huqıqlar hám erkinliklerge egabo'la basladı.Puqaralıq jámiyetiniń ámelde júzege keliwine Huqıqlar haqqındaǵı bill (Angliya, 1689 y.; AQSH, 1791 y.) yamasa Insan hám puqara huqıqları deklaratsiyası (Fransiya, 1789 y.) dıń qabıl etiliwi za’ru’rli áhmiyet kásip etdi.
Download 1.72 Mb. Do'stlaringiz bilan baham: |
Ma'lumotlar bazasi mualliflik huquqi bilan himoyalangan ©fayllar.org 2024
ma'muriyatiga murojaat qiling
ma'muriyatiga murojaat qiling