Өзбекстан Республикасы


V. Grammatikalıq máni hám grammatikalıq forma


Download 1.12 Mb.
Pdf ko'rish
bet9/53
Sana02.01.2022
Hajmi1.12 Mb.
#184972
1   ...   5   6   7   8   9   10   11   12   ...   53
Bog'liq
Til bilimi ham tabiyiy ilimler Aziz aga

V. Grammatikalıq máni hám grammatikalıq forma 

 

Grammatikalıq  máni  leksikalıq  máni  sıyaqlı  predmetke  tán  bolǵan  belgi, 

qásiyet,  qatnaslardıń  sanada  sáwleleniwi  bolıp  tabıladı.  Bul  bolsa  leksikalıq 

mánige  qollanılǵan  semantikalıq  úshmúyeshlik  grammatikalıq  máni  ushın  da 

ulıwma ortaq ekenin kórsetedi. 

 

                                                Signifikat 



 

 

 



 

   Akustikalıq                                            Denotat 

       ańlatıw   

  

 



Yaǵnıy  predmet  –  oǵan  tán  bolǵan  belgi-qásiyettiń  sanada  sáwleleniwi  – 

sanada  sáwlelengen  belgi,  qásiyettiń  belgili  materiallıq  qurallar  –  grammatikalıq 

formalar járdeminde ańlatılıwı. Bunda materiallıq qural menen sanada sáwlelengen 

predmet qásiyeti qatnası grammatikalıq máni sanaladı. 

San  grammatikalıq  máni  tábiyatın  san  grammatikalıq  mánisi  arqalı 

túsindiriwge háreket etemiz. 

Grammatikalıq mánisi birlik hám kóplik mánileri qatnasın óz ishine aladı. 

Birlik  mánisi  bir,  tákirarlanbas  predmetti  ǵana  emes  (a  yamasa  a  hám 

basqalar),  al  pútin  predmetler  toparın  da  ańlatadı  (a,  a,  ...  a).  Salıstırıń:  Bul 

kózáynek júdá anıq kórseter eken; Qarsı aldımızdaǵı magazinde kózáynek satıladı. 

Bul  gáplerdiń  birinshisinde  kózáynek  ayrıqsha  bir  predmetti  (A  birlik,  A  birlik), 

ekinshi gápte bolsa barlıq kózáyneklerdi, kózáynekler klasın (A birlik) bildiredi. 

Kózáynek  leksema  sıpatında  leksikalıq  mánini  ańlatadı.  Onıń  leksikalıq 

mánisi  átiraptı  kóriw  ushın  járdemshi  qural  sıpatında  qollanılatuǵın  optikalıq 

ásbap.  Sonıń  menen  birge,  kózáynek  sóz  forması  da.  Sóz  forması  sıpatında  bir 

qansha  grammatikalıq  mánilerge  iye.  Birinshiden,  ol  kózáynek  predmetiniń 



 

muǵdarlıq belgisin bildiredi: bir yamasa bir túrdegi predmetler klasın ańlatadı. Bul 

belgisi onıń grammatikalıq san mánisi esaplanadı. 

Birlik sannıń ayrıqsha hám ulıwma mánileri óz ara dialektikalıq baylanısqan. 

Kontekstte  qollanılǵan  hár  qaysı  ayrıqsha  máni  ulıwma  mániniń  bir  bólegi,  bir 

tárepin  sáwlelendiredi.  Ulıwma  máni  bolsa  anaw  yamasa  mınaw  dárejede  jeke 

mánilerdi  de  ózinde  birlestiredi.  Sonıń  ushın  kózáynek  sóziniń  seslik  kompleksi 

kontekstke qarap konkret predmetti de, predmetler klasın da ańlatıwı múmkin. 

Kóplik  máni  bolsa  (A  kóplik)  óz  mazmunı  boyınsha  ulıwma  birlik  mánisi 

menen (A birlik) qatnasta boladı. 

Solay  etip,  birinshiden  leksikalıq  hám  grammatikalıq  mániler  bir 

lingvistikalıq mániniń túrli aspekti sıpatında belgili ulıwmalıqka iye. 

Grammatikalıq  máni  tilde  óziniń  turaqlı  kórinisine  iye  bolǵan,  sintaksislik 

qurılma, sóz formalar qatarına tán ulıwmalasqan máni esaplanadı. 

Morfologiya  sheńberinde  sóz  shaqaplarına  tán  (Máselen,  atlıqlarda 

«predmetlik»,  feyillerde  «processlik»  mánileri)  ulıwma  máni,  sonday-aq,  belgili 

bir morfologiyalıq kategoriya ishindegi óz ara qarsılasıwshı sóz formalarınıń jeke 

mánileri  (máhál,  bet,  seplik)  áne  usınday  ulıwmalasqan  mániler  qatarına  kiredi. 

Grammatikalıq  máni  degende  tek  sózdiń  formaları  mánisi  ǵana  emes,  al 

sintaksislik 

birliklerdiń  ulıwmalasqan  mánileri  de  túsiniledi.  Máselen, 

predikativlik, modallıq, tema-rema dúzilisi hám t.b. 

Grammatikalıq máni sistemasında obyektiv bolmıstaǵı predmetler ortasındaǵı 

qatnaslar  haqqındaǵı  bilimimiz  sana  arqalı  sáwlelenedi.  Sonnan,  háreket  túsinigi 

feyildiń  ulıwma  mánisi  hám  onıń  jeke  kategoriyalıq  mánileri  (máhál,  dáreje, 

bolımlılıq, bolımsızlıq) arqalı kórinedi. 

Grammatikalıq  máni  tilden  tısqarıdaǵı  barlıq  predmetler,  qubılıslar 

qásiyetlerin  sáwlelendiriwshi  sintaksislik  emes  (referencional,  máselen,  muǵdar, 

orın,  waqıt  mánileri,)  sonday-aq,  gáp  hám  sóz  dizbekleri  quramındaǵı  sóz 

formalarınıń  baylanısın  bildiriwshi  sintaksislik  (relyacion)  mánilerge  bólinedi. 

Máselen, dánekerli dizbeklerdegi qarsılıq, ayırıwshılıq mánileri hám basq. Bunnan 

basqa, sóylewshiniń pikir bildirip atırǵan waqıya-qubılısqa yaki tıńlawshıǵa bolǵan 

hár  qıylı  subyektiv  qatnasın  sáwlelendiriwshi  máni  ayrıqsha  qásiyetke  iye. 

Máselen, subyektiv modallıq, subyektiv baha, erkelew hám basq. 

Solay etip, grammatikalıq mánini úsh toparǵa bóliw múmkin: 

1) sintaksislik emes (referencional); 2) sintaksislik (relyacion); 3) subyektiv. 

Birinshi mánini toparlıq, ekinshi mánini kategoriyalıq, úshinshi mánini bolsa 

kategoriyalıq emes mániler dep te klassifikaciyalaw múmkin. 

Grammatikalıq máni sistema sıpatında morfologiyalıq máni hám sintaksislik 

mánilerdi  óz  ishine  aladı.  Solay  eken,  ol  bóliniwshilik  qásiyetke  iye.  Soǵan 

muwapıq,  olardı  morfologiyalıq  máni  hám  sintaksislik  mánilerge  bóliw  múmkin 

boladı.  Morfologiya  morfologiyalıq  formalardıń  morfologiyalıq  mánisi  hám 

sintaksislik imkaniyatların úyrenedi. 

 


Download 1.12 Mb.

Do'stlaringiz bilan baham:
1   ...   5   6   7   8   9   10   11   12   ...   53




Ma'lumotlar bazasi mualliflik huquqi bilan himoyalangan ©fayllar.org 2024
ma'muriyatiga murojaat qiling