Qaraqalpaq tiLİNİN` teoriYaliq grammatikasi

rabotal.  Noch  bıla  temna.  Bıla  tishine;  keler  máhálde:  Sın  budet  rabotat.  Noch 
budet  temna.  Budet  tishine.  Birinshi  gápte  sintaksislik  máhállerdiń  mánileri 
bayanlawıshtı  bildiretuǵın  tiykarǵı  feyildiń  hár  túrli  morfologiyalıq  formaları 
arqalı  berilse,  sońǵı  eki  gápte  sintaksislik  házirgi  máhál  mánisi  -  gáptiń  óziniń 
qurılıslıq  úlgisi  menen,  sintaksislik  ótken  máhál  menen  keler  máhál    mánileri 
máhál  mánisiniń  abtraktlı  kórsetkishi  retindegi  bıt  degen  kómekshi  feyil 
formalarınıń gáp qurılısına kiriwi arqalı berilgen.
1
 Sintaksislik máhál kategoriyası 
qanday  usıllar  menen  jasalsa,  sintaksislik  meyil  kategoriyası,  tiykarınan  alǵanda, 
sonday  usıllar  menen  jasaladı.  Sintaksislik  meyil  kategoriyasınıń  jasalıwına 
sintaksislik janapaylardıń da qatnası bar.
2
    
Solay etip,  «Jay gáp degenimiz  – xabarlawdıń jeke sintaksislik birligi, onıń 
grammatikalıq  mánisi  –  predikativlikte,  forması  –  sintaksislik  máhál  menen 
meyillerdi bildiretu
ǵın arnawlı grammatikalıq usıllardıń tiykarı jámlengen eń kishi 
qurılıslıq úlgi».
3
 
Gáp 
predikativlilik 
dep 
atalatu
ǵın  grammatikalıq  mánisi  menen, 
kommunikativlik dep atalatu
ǵın xızmeti menen hám baslawısh-bayanlawıshlıq dep 
atalatu
ǵın  qurılıslıq  úlgisi  menen  sıpatlanadı  da,  sonday-aq  ol  hár  túrli  bayan 
etiliwi  arqalı  ajıratıladı.  Hár  túrli  tillerdiń  sintaksisin  izertlewshiler 
kommunikativlik  xızmeti  joq,  yaǵnıy  birnárse  haqqında  xabarlawdı 
bildirmeytu
ǵın,  xabar  ushın  jasalmaǵan  bayanlawlardı  gáptiń  quramına 
jatqızbaydı.  Gáptiń  qatarına  emes,  sóz-gáplerdiń  túrlerine  kiretuǵın, 
izertlewshilerdiń pikirinshe, mınalar: 1) hár túrli emociyanı bildiretu
ǵın sóz-gápler 
(mısalı:  Áttegen-áy!  Yapırmay!  Mássaǵan!  Bárekella!  Pay,  shirkin!);  2) 
diologlar
ǵa  tán  maqullaw  yaki  biykarlaw,  kelisiw  yaki  kelispew:  Bar,  Joq,  Awa, 
Solay,  Yaqshı,  Heshqashan  ;  3)  sálem  beriw  hám  oǵan  juwap  qaytarıw,  raxmet 
aytıw,  tilek  bildiriw,  keshirim  soraw:  Assalawma  áleykum!  Ualeykum  assalam! 
Kesh  jarıq!  Keshirińiz!  Raxmet!  Jańa  jılıńız  benen!  Xosh  bolıń!  ;  4)  birnársege 
kewil awdarıw: Ayda! Marsh! Qarawıl! Allo! hám t.b.; 5) ulıwma sorawdı bildiriw 
ushın hám oǵan juwap qaytarıw: Bul ne? Ne nárse? Bul qalayınsha? hám t.b.; 6) 
jeke (derbes) qaratpalar: Balalar! Áy, jigitler! hám t.b.
4
 «Tańlaqlar da, húrmet-izzet 
                                                 
1
 Грамматика современного русского литературного языка. -М., 1970, стр. 543. 
2
 Сонда, 544-бет. 
3
 Сонда, 544-бет. 
4
  Усы  сыяқлы  мысаллардың  инглис  ҳәм  рус  тилинде  гәп  бола  алмайтуғынлығы  туўралы  мына 
мийнетлерде  айтылған:  1)  Бархударов  Л.С.  Структура  простого  предложения  современного  английского 
языка. Изд. «Высшая школа», М., 1966, стр. 142; Грамматика современного русского литературного языка. 
М., 1970, стр. 545, 574-575. 

---

 
129 
formaları da, qaratpalar da ózliginen informaciya beriw ushın arnalma
ǵan; olardan 
biziń alatu
ǵın informaciyamız aytılǵanlardıń tikkeley mazmunınan emes, birneshe 
oy  juwmaqlarınan  kelip  shıǵadı».
1
  Joqarıda  keltirilgen  tańlaqlar  húrmet-izzet 
formaları  hám  qaratpalar  gápke  uqsas  aytılǵanı  menen  gáp  bola  almaydı,  sebebi 
olar
ǵa baslawısh-bayanlawıshlıq qurılıs tán emes.
2
  
Baslawısh  penen  bayanlawısh  tuwralı  túsinikler  –  logika-semantikalıq 
túsinikler  emes,  sintaksislik  túsinikler.  Izertlewshilerdiń  pikirinshe,  «gáptiń  bas 
a
ǵzaları» degenler gáp quramınan emes, sóz dizbeklerinen bolǵan baslawısh hám 
bayanlawıshlardıń quramınan bólinip shıǵadı. Solay etip, til biliminde «gáptiń bas 
a
ǵzaları»  degenler  ulıwma  gáptiń  aǵzaları  emes,  aǵzalardıń  aǵzaları,  atap 
aytqanda, baslawısh, bayanlawıshtıń a
ǵzaları degen pikir bar. Biraq, bul másele ele 
de izertlewdi talap etedi. 
Gápke  tán  belgilerdiń  biri  –  intonaciya.  Gáp  belgili  bir  intonaciya  menen 
aytıladı. Intonaciya  - gáptiń tiykarǵı elementi. Gáp jeke sózden de, sóz dizbeginen 
de  qurılıslıq  úlgisi  jaǵınan  emes,  intonaciyaǵa  iye  bolıwı  jaǵınan  da  ajıratıladı. 
Jeke sózler yamasa sóz dizbekleri geyde gáp túrinde jumsaladı. Olardıń gáp túrinde 
jumsalıwı  ushın  shártli  túrde  gápke  tán  intonaciya  menen  aytılıwı  kerek.  Sonda 
ǵana  ol  gáp  túrinde  túsiniledi.  Sonday-aq,  grammatikalıq  mánileri  jaǵınan  da 
predikativlikti bildiriwi shárt. (Mısalı: Tún. Vokzal. Sı
ǵasqan jolawshılar.) 
Joqarıda biz hárbir gápte obektivlik-modal`lıq máni boladı degen edik. Gápte 
bunnan  basqa  belgili  bir  subektivlik-modal`lıq  máni  de  bolıwı  múmkin. 
Subektivlik-modallıq máni sóylewshiniń ózi aytpaqshı bol
ǵan gápke, yamasa onıń 
bir  bólegine  hár  qıylı  qatnasın  bildiredi.  Subektivlik-modallıq  mániniń  qatarına 
kúsheytiw menen páseytiw, iseniw menen isenbewshilik, jaqlaw menen jaqtırmaw  
usı sıyaqlı mániler kiredi. Bunday mániler belgili bir tillik usıllar arqalı beriledi.  
Sonday usıllardıń biri – intonaciya. İntonaciya hár túrli subektivlik-modal`lıq 
mánilerdi  bildiretu
ǵın  usıl  retinde  qollanıladı.  Mısalı,  pátli  intonaciya  menen 
aytılǵan  gáp  hár  túrli  ekspressivlik  mánilerdi  bildiredi.  Intonaciya  usılı  sorawlıq 
janapaylar (demew) menen baylanısıp, ritorikalıq soraw menen aytılatuǵın gápler 
jasaladı da, olar hár túrli emociyanı bildiredi.  
Sózlerdiń  orın  tártibi  de  gápte  sub`ektivlik-modal`lıq  mánilerdi  bildiriw  usılı 
retinde  qollanıwı  múmkin.  Bunday  sózlerdiń  orın  tártibi  usılına  intonaciya  usılı 
kelip  qosıladı.  Mısalı:  Tart  qolıńdı  Vetnamnan!  Tapqan  ekenseń  isenentuǵın 
adamdı!  Tıńlar  ol  seni!  Keltirilgen  gáplerdiń  sub`ektivlik-modal`lıq  mánileri 
bayanlawıshlardıń ornı ózgerip, olardıń gáptiń basında aytılıwı (bul - sózlerdiń orın 
tártibi  usılı)  hám  onıń  menen  kóterińki  (pátli)  intonaciya  usılınıń    baylanısıwı 
arqalı berilgen.  
Sub`ektivlik-modal`lıq  mánilerdi  bildiriwdiń  bir  usılı  –  qospalanıw  usılı. 
Qospalanıw  usılı  qaraqalpaq  tilinde  birikken,  birikpegen,  jup,  tákirar,  qısqarǵan 
bolıp  bólinedi.  Mısalı:  Shay-payǵa  qaraytuǵınday  waqıtı  bolmadı.  Ayta-ayta 
                                                 
1
 Бархударов Л.С. Көрсетилген мийнети. 142-бет. 
2
 Сонда, 142-бет. 

---

 
130 
sharshadıq.  Kóre-kóre  kósem  bolarsań,  sóyley-sóyley  sheshen  bolarsan  (maqal). 
Kempir-sempirler de jıynal
ǵan eken. Sarı ala ǵaz kúnge shaǵılısıp, jalt-jult etedi. 
A
ǵashqa qonıp qaranıp, Qanatın-júnin taranıp, Bolmaqshı edi mázi-mayram.  
Qospalanıw  subektivlik-modal`lıq  mánilerdi  bildiriwde  kópshilik  túrkiy 
tillerde  jiyi  qollanıladı.  Bul  usıl  rus  tilinde  de  bar.  Mısalı:  Krugom  lesa-lesa. 
Poshumyat-poshumyat  i  uspokoyatsya.  Nikogda  nevedel  takogo  sinego-sinego 
morya. Bıstro-bıstro sobralsya.
1
  
Tilde  hár  túrli  subektivlik-modallıq  mánilerdi  bildiretu
ǵın  arnawlı 
konstrukciyalar,  atap  aytqanda,  gáplerdiń  qurılıslıq  úlgileri,  bayanlawısh  penen 
basqa  a
ǵzalardıń  dúziliw  úlgileri  bar.  Mısalı:  Sózi  sóz  emes!  Sulıwı  sulıw  eken! 
Netken  adam  ekenin  túsinbeymen!  «Házirgi  rus  tiliniń  grammatikasında»  bu
ǵan 
mısal  retinde  mınaday  gápler  keltirilgen:  Chto  za  tseremonii!  Tak  i  poveril  emu! 
Ustroili kontsert – ne kontsert, spektakl – ne spektakl. 
Gápte  hár  túrli  subektivlik  –  modallıq  mánilerdi  bildiriw  ushın  sózlerge 
janapaylar  dizbeklese  qollanıladı  hám  gáp  ishinde  tańlaqlar  qollanıladı.  Mısalı: 
Báygige qosqan atı at-aq eken!