Qaraqalpaq tiLİNİN` teoriYaliq grammatikasi


Download 1.91 Mb.
Pdf ko'rish
bet2/94
Sana02.01.2022
Hajmi1.91 Mb.
#185074
1   2   3   4   5   6   7   8   9   ...   94
Bog'liq
qaraqalpaq tilini teoriyalq grammatikas


KIRISIW 
Grammatika hám grammatikalıq birlikler 
 
Grammatika tildegi grammatikalıq birliklerdi hám birliklerdiń hár birin qosıp 
uyımlastıratuǵın,  qatnas  jasawda  qollanılatuǵın,  sonday-aq  olardıń  bir-birinen 
ózgesheligin bildiretuǵın usıllardı, qurallardı izertleydi. 
Grammatikalıq tiykarǵı birlikler – morfema, sóz, sóz dizbegi hám gáp.  
Morfema  sóz  qurılısında  qollanılıp,  belgili  bir  mánini  bildiredi.  Ol  sózdiń 
bunnan bılay bólinbeytuǵın, eń kishi mánili bólegi.       
Sóz  morfemalardan  quralıp,  zatlardı,  qubılıslardı,  is-háreketti,  sapa  belgini, 
olardıń  bir-birine  qatnasın  bildiretuǵın,  basqa  sózler  menen  hár  qıylı  qarım-
qatnasqa,  baylanısqa  túsetuǵın,  sonday-aq  aytılıw  menen  mániniń  birliginen 
turatu
ǵın birlik.   
Sóz dizbegi keminde eki mánili sózdiń erkin dizbeginen jasalıp, qubılıslardıń 
bir-biri  menen  baylanısın,  qarım-qatnasların  bildiretu
ǵın  birlik.  Bul  birliklerdiń 
ishinde  eki  tárepleme  úyreniletu
ǵın  birlik  bul  –  sóz.  Sóz  tildiń  leksikalıq  birligi 
retinde  leksikologiyada  úyrenilgeninde,  birinshiden,  mánisi,  ekinshiden,  shı
ǵısı, 
úshinshiden, qollanılıw ornı hám sheńberi, tórtinshiden, ekspressivlik-stillik jaqtan 
úyreniledi.  
Al,  sóz  -  tildiń  grammatikalıq  birligi  retinde  grammatikada  da  úyreniledi. 
Birinshiden, onıń quramında leksikalıq máni menen birge grammatikalıq mániniń 
birge 
keliwi, 
ekinshiden 
morfologiyalıq  qurılısı  jaǵınan,  úshinshiden, 
morfologiyalıq  formaları  jaǵınan,  tórtinshiden,  leksika-grammatikalıq  toparlarǵa 
(sóz shaqaplarına) qatnası ja
ǵınan, besinshiden, sóz dizbegi hám gáptiń dúziliwine 
qatnası hám xızmeti boyınsha úyreniledi.  
Grammatikalıq  birlik  retinde  qaralatuǵın    sózdiń  basqa  birliklerdiń  ishinde 
iyeleytu
ǵın  ornı  da¸  atqaratuǵın    xızmeti  de  ayrıqsha.  Hár  qıylı  grammatikalıq 
qubılıslar sózden taraydı hám sózge kelip tirelmeytuǵın, onıń qatnası bolmaytuǵın 
birde-bir grammatikalıq birlik joq dese de boladı. Sóz, birinshiden, grammatikalıq 
birliklerdiń ishinde morfema menen birlikte bolıp, bul birlikler bir-biri menen óz-
ara  tı
ǵız  baylanısqa,  qarım-qatnasqa  túsken  halında  grammatikalıq  qubılıslardıń 
morfologiya  tarawın  qurasa,  ekinshiden,  sóz  dizbegi  menen  gáptiń  óz-ara  qarım-
qatnasqa,  tıǵız  baylanısqa  túsip,  olar  menen  birge  grammatikalıq  qurılıstıń 
sintaksislik tarawın quraydı.  
Sóz  de,  sóz  dizbegi  de  gáp  quraw
ǵa  kerekli  birlik  retinde  xızmet  atqaradı. 
Gápten tısqarı, tek so
ǵan kerekli qurılıs materialı retinde qaralatuǵın sóz benen sóz 
dizbegi tildiń nominativlik qurallarınıń qatarına kiredi. Gáp oydı jetkerip beriwshi 
tiykar
ǵı  qural  bolıp  sanaladı,  sonday-aq  kommunativlik  xızmet  atqaradı.  Al  sóz 
benen sóz dizbegi de gáp ishinde kelip kommunikativlik xızmet atqaradı.  
Til  óziniń  qatnas  quralı,  oydı  bildiriw,  pikir  alısıw  quralı  bolıw  xızmetin, 
birinshiden, ózi quraytu
ǵın elementlerdiń yamasa birliklerdiń hár qaysısı belgili bir 
mánini,  mazmundı  bildirgen  ja
ǵdayda,  ekinshiden,  ol  birliklerdiń  grammatikalıq 


 

qurallar,  hár  qıylı  usıllar  arqalı  óz-ara  qarım-qatnasqa  túsiwi  birgelikte  atqaradı. 
Tildegi  birlikler  –  morfema,  sóz,  sóz  dizbegi  hám  gáptiń  mánisi,  mazmundı 
bildiretu
ǵınlıǵı belgili.  
Leksikalıq  kóz-qarastan  toǵay,  dárya  sózleri  hár  túrli  sózler  retinde  belgili 
bolsa,  grammatikalıq  kóz-qarastan  bul  eki  sózdiń  bir-birinen  ayırmashılıǵı  joq. 
Sebebi,  bul  sózlerdiń  bir-birinen  leksikalıq  mánileri  ja
ǵınan  ajıralıwı grammatika 
ushın  baslı  nárse  emes,  grammatika  anıq  sózlerdi  emes,  ulıwma  sózlerdi  yamasa 
belgili  bir  leksika-grammatikalıq  toparlar
ǵa  bólinetuǵın  sózlerdi  bildiredi. 
Grammatika ushın toǵay, dárya sıyaqlı sózler – ataw sepligindegi, jeke turǵandaǵı 
atlıqlar. Bul sózler seplengende, birgelkili seplenedi. Seplik jalǵawlarınıń aldında 
to
ǵay, dárya sózleri tura ma, yamasa taw, jer, suw, oqıwshı, etikshi  hám hám t.b. 
sózleri tura  ma, onıń  grammatika ushın  mánilik áhmiyeti  joq, seplenetu
ǵın sózler 
bolsa bol
ǵanı.  
Grammatika sózlerdiń bir-biri menen qatnasın úyrenedi, sonday-aq mánige de 
súyenedi.  Leksikada  máni  kategoriyası  baslı  orın
ǵa,  qatnas  kategoriyası  keyingi 
orınǵa  iye  bolsa,  al  grammatika  da  dáslep  qatnas  kategoriyası,  soń  máni 
kategoriyası belgili boladı. Sonday-aq, leksikalıq máni menen grammatikalıq máni 
bir-birine  tuwrı  kelmeydi.  Grammatikalıq  máni  logikalıq  túsinikler  menen 
ushlasadı, al leksikalıq máni logikalıq túsinik penen de, haqıyqıy turmıstaǵı zatlar 
menen de qatnaslı bolıp baylanısadı.  
Hár bir tildiń ózine tán belgili bir dúzilisi boladı, Bul dúzilis tildi tutastırıwshı 
birlikler  –  sózde  de,  sóz  dizbeginde  de,  gápte  de  bar.  Sózlerdiń  dúzilisi, 
grammatikanıń  morfologiya  bóliminde  úyrenilse,  sóz  dizbeginiń  dúzilisi  menen 
gáptiń  dúzilisi  onıń  sintaksis  bóliminde  úyreniledi.  Bul  kitapta  sóz,  sóz  dizbegi 
hám gáptiń dúzilisi úyrenilip, sóz benen sóz dizbeginiń, sóz dizbegi menen gáptiń 
uqsas  hám  ózgeshelik  táreplerin  anıqlawdıń  teoriyalıq  máselesine,  ásirese  olardıń 
bir-birinen  ózgesheligin  ajıratıw  máselelerine  ayrıqsha  názer  awdarıw  maqset 
etiledi.  
Grammatika  sózdiń  ózgeriwin,  túrleniwin,  olardıń  gáp  ishinde  dizbeklesiw 
nızamlılıqların  úyrenedi.  Sózler  bir-biri  menen  grammatikalıq  qatnasqa  túskende 
ǵana,  olardan  sóz  dizbekleri  menen  gápler  jasaladı.  Grammatikalıq  qatnaslar  tek 
sózlerdiń arasında 
ǵana emes, sonday-aq sóz dizbekleriniń hám gáptiń arasında da 
boladı.  

Download 1.91 Mb.

Do'stlaringiz bilan baham:
1   2   3   4   5   6   7   8   9   ...   94




Ma'lumotlar bazasi mualliflik huquqi bilan himoyalangan ©fayllar.org 2024
ma'muriyatiga murojaat qiling