Qaraqalpaq tiLİNİN` teoriYaliq grammatikasi


Download 1.91 Mb.
Pdf ko'rish
bet3/94
Sana02.01.2022
Hajmi1.91 Mb.
#185074
1   2   3   4   5   6   7   8   9   ...   94
Bog'liq
qaraqalpaq tilini teoriyalq grammatikas

 
Tiykar
ǵı grammatikalıq túsinikler  
 
Grammatikalıq  birliklerdiń  (morfema,  sóz,  sóz  dizbegi  hám  gáp)  tábiyatın 
túsiniwge,  olardıń  ara  qatnası  menen  baylanısın  anıqlaw
ǵa  hám  olardı  bir-biri 
menen  baylanıstırıp,  birlestiretuǵın,  sonday-aq  bir-birinen  ózgesheligin 
anıqlaytuǵın  hár  túrli  túsinikler  bar.  Olardıń  qatarına  grammatikalıq  máni, 
grammatikalıq  forma,  grammatikalıq  usıl  hám  grammatikalıq  kategoriya  tuwralı 


 

túsinikler  kiredi.  Sózde  leksikalıq  máni  menen  birneshe  grammatikalıq  máni 
baylanısıp keledi.  
Mısalı: Ordıq oraq, shaptıq otın, qazdıq jap degen gáplerdegi ordıq, shaptıq, 
qazdıq  degen  sózlerdiń  leksikalıq  mánilerinen  basqa  birneshe  grammatikalıq 
mánileri bar: 1) is-hárekettiń ótken máhálge tiyisli ekenin bildiredi; 2) is-hárekettiń 
bir  emes  birneshe  sub`ekt  arqalı    islengenin  bildiredi;  3)  is-hárekettiń  belgili  bir 
betke  tiyisli  ekenin  bildiredi.  Belgili  bir  grammatikalıq  máni  belgili  bir  leksika-
grammatikalıq  toparlarǵa  kiretuǵın  sózlerdiń  barlıǵına  birdey  ortaq,  hámmesine 
birdey tán bolıp keledi. Máselen, joqarıda
ǵı mısaldaǵıday máhállik, kóplik, betlik 
mániler  –  keltirilgen  eki  feyilge 
ǵana  emes,  al  ulıwma  feyilge tán  grammatikalıq 
mániler.  
Grammatikalıq  mániler,  sózlerdiń  arasındaǵı  hár  túrli  qatnaslar,  hár  túrli 
grammatikalıq qurallar, usıllar arqalı beriledi. Grammatikalıq mánilerdi, sózlerdiń 
arasındaǵı  hár  túrli  qatnaslardı  bildiriwdiń  jolı  grammatikalıq  usıl  dep  ataladı. 
Grammatikalıq usıllardıń birneshe túri bar.  
Grammatikalıq  mánilerdi  bildiriw  usıllarınıń  biri  –  affiksaciya  usılı.  Sózdiń 
túbirine  yamasa  tiykarına  affikslerdiń  jal
ǵanıwı  arqalı  grammatikalıq  mánilerdi 
bildiriw usılı affiksaciya usılı dep ataladı. Mısalı: doslarıma degen sózdegi kóplik 
máni –lar affiksi arqalı, tartım hám betlik máni -ım affiksi arqalı, seplik mánisi -a 
affiksi  arqalı  bildirilip  tur.  Affiksler  sóz  jasap  yamasa  sóz  ózgertip,  oǵan 
grammatikalıq  mánilerdiń  eki  túrli  –  derivaciyalıq  máni  relyaciyalıq  mánini 
bildiredi. Affiksaciya usılı grammatikalıq mánilerdi bildirgende hár túrli tillerdegi 
affikslerdiń  turleri  –  prefikslerde,  postfikslerde,  interfikslerde  paydalanıladı. 
Prefiks  túbirdiń  aldında  kelse,  postfiks  túbirdiń  sońında  keledi.  Túrkiy  tillerde 
affikslerdiń  prefiks  dep  atalatu
ǵın  túri  joq,  olarda  sóz  jasawda,  sóz  ózgertiwde, 
grammatikalıq mánilerdi bildiriwde postfiksler qollanıladı.  
Hind-Evropa tillerinde prefiksler de, postfiksler de qollanıladı, biraq bulardıń 
ishinde  sóz  jasaw  menen  sóz  ózgertiwde  kóbirek  jumsalatu
ǵın  –  postfiksler. 
Postfiksler óz ishinde qosımta hám jal
ǵaw (flekciya) bolıp ekige bólinedi. Qosımta 
menen jal
ǵaw bir-birinen ózleri bildiretuǵın grammatikalıq mánilerdiń túrleri hám 
atqaratu
ǵın  grammatikalıq  xızmeti  jaǵınan  ajıraladı.  Qosımta  -  derivaciyalıq 
mánini  bildirip,  sóz  jasaytu
ǵın  affiks,  jalǵaw  -  relyaciyalıq  mánini  bildirip,  sóz 
ózgertetuǵın affiks.  
Túrkiy  tillerde  -  affiksaciya  usılı  hár  túrli  grammatikalıq  mánilerdi  hám  de 
sózlerdiń  arasında
ǵı  hár  túrli  qatnaslardı  bildiriwde  jiyi  qollanılatuǵın 
grammatikalıq usıl. Affiksaciya usılı dúńya júzindegi hár túrli tillerde qollanıladı, 
biraq affiksaciya usılınıń tábiyatı olardıń bárinde birdey emes. Mısalı, orıs tilindegi 
túbirge  affiksler  jal
ǵanǵanda,  túbirdiń  seslik  quramınıń  ózgeriwi  jiyi  ushırassa 
(mısalı,  son-sna,  xodit-xoju,  den-dnya),  qaraqalpaq  hám  hám  t.b.  túrkiy  tillerde 
túbirge  affikslerdiń  jal
ǵanıwı  onıń  seslik  quramın,  tiykarınan  ózgerte  almaydı. 
Túrkiy  tillerde,  sonıń  ishinde  qaraqalpaq  tilinde  betlik  almasıqları  (men,  sen,  ol) 
menen  ayırım  siltew  almasıqları  (bul,  sol)  seplengende,  olardıń  seslik  quramı 
ózgeredi,  biraq  bunday  ózgeris  basqa  túbirde  ushıraspaydı.  Demek,  túbirge 


 

affiksler  jal
ǵanǵan  menen,  onıń  seslik  quramınıń  ózgermewi  túrkiy  tillerine  tán 
qásiyet  bolıp  sanaladı.  Orıs  tilinde  bir  affikstiń  birneshe  grammatikalıq  mánini 
bildiriwi  jiyi  ushırassa,  qaraqalpaq  hám  taǵı  basqa  túrkiy  tillerinde  bir  affikstiń 
birneshe  grammatikalıq  mánini  bildiriwi  siyrek  ushırasadı.  Orıs  tilinde  affiksler 
sózdiń  tiykarına  jal
ǵanadı da, al tiykar,  ádette affikssiz qollanıla almaydı. Túrkiy 
tillerde túbir yamasa tiykar affikssiz-aq mánili sóz retinde qollanıla aladı.  Sonday-
aq,  orıs  tili  menen  túrkiy  tillerde  túbir  yamasa  tiykarda  affikstiń  jalǵanıw  sıpatı 
birdey  emes,  orıs  tilinde  túbir  yamasa  affiks  bir-biri  menen  ábden  tıǵız  bolıp 
birikse, túrkiy tilinde olar ápiwayı 
ǵana qosılıp, morfemalardıń arası bilinip turadı. 
Túbir  menen  affikstiń  birigip  qosılıwı,  affikstiń  kóp  mánili  bola  alıwı,  sonday-aq 
olardıń jalǵanıwınan túbirdiń seslik quramınıń ózgeriw qubılısı fuziya dep atalsa, 
túbir menen affikstiń bir-biri menen dizbeklesip jal
ǵanıwı, olardıń arasınıń belgili 
bolıp  turıwı,  affikslerdiń  kóbinese  bir  mánili  bolıwı,  sonday-aq  affikslerdiń 
jal
ǵanıwınan  túbirdiń  seslik  quramınıń  ózgermew  qubılısı  agglyutinaciya  dep 
ataladı. Fuziya indoevropa tillerine tán bolsa, agglyutinaciya túrkiy tilleri, monǵol 
hám fin-ugor tillerine tán. 
Grammatikalıq usıllardıń jáne biri – qospalanıw usılı, ásirese túrkiy tillerinde 
jiyi  ushırasadı.  Bir  túbir  yamasa  hár  túrli  túbir  sózler  qabatlasıp  aytıladı  da, 
qospalanıw usılı hár túrli mánilerdi bildiredi: 1) jıynaqlılıq hám ulıwmalıq: temir-

Download 1.91 Mb.

Do'stlaringiz bilan baham:
1   2   3   4   5   6   7   8   9   ...   94




Ma'lumotlar bazasi mualliflik huquqi bilan himoyalangan ©fayllar.org 2024
ma'muriyatiga murojaat qiling