Qaraqalpaq tiLİNİN` teoriYaliq grammatikasi

tersek, qurt-qumırsqa, qazan-oshaq, ókpe-bawır, ishek-qarın hám t.b.; 2) boljawlı 
máni:  búgin-erteń,  eliw-alpıs;  3)  jıynaqlaw,  toplaw,  saralaw,  daralaw  mánileri: 
ózli-ózi, top-tobı menen, qoldı-qolǵa, aldı-artına hám t.b. 4) is-hárekettiń birneshe 
ret qaytalanıw mánisin: kóre-kóre, ayta-ayta, kúle-kúle, sóyley-sóyley hám t.b. 
Qospalanıw  usılı  qospa  sózler  jasaw  ushın  ǵana  emes,  kúsheytiw  mánisin 
bildiriw, kelbetliktiń dáreje formaların jasaw xızmetinde de jumsaladı. Mısalı: qap-
qara, qıp-qızıl, ıp-ıssı, sup-suwıq hám t.b. 
Grammatikalıq  usıllardıń  jáne  biri  –  kómekshi  sózler  bolıp,  olar  hár  túrli 
tillerde ushırasadı. Kómekshi sózler atawısh sózler menen tirkesip, sóz benen sózdi 
yamasa  gáp  penen  gápti  baylanıstıradı,  sózlerdiń  arasında
ǵı  hár  túrli  qatnaslardı, 
hár túrli grammatikalıq mánilerdi bildiredi. Kómekshi sózlerdiń leksikalıq mánileri 
menen  grammatikalıq  mánileriniń  bir-birine  sińisip  ketkeni  sonshelli  olar  geyde 
affiksler  sıyaqlı  xızmet  atqarıp,  olardıń  mánileri  teń  mánilerdi  bildiredi.  Mısalı: 
Oqıw ushın keldim – Oqıwǵa keldim degen gáp penen awmastırıp aytıwǵa boladı 
hám  bul  olardıń  bildiretu
ǵın  mánilerine  tásirin  tiygizbeydi.  Tilde  kómekshi 
sózlerdiń  túrleri  kóp.  Olardıń  tirkewishler  dep  atalatu
ǵın  túri  sóz  dizbekleriniń 
arasındaǵı baǵınıńqılıq katnaslardı bildiriw ushın qollanıladı. Tirkewishler orınlıq 
mánisti (awıl
ǵa qaray, awılǵa deyin), mezgillik mánisti (jıynalıstan soń, sabaqtan 
keyin, tez júrgen sayın), obektlik qatnastı (temir jol arqalı), maqset mánileri (biliw 
ushın, jetiw ushın), teńew, usatıw mánileri  (usı sıyaqlı, adam tárizli) hám hám t.b. 
mánilerdi  bildiredi,  seplik  qosımtalarınıń  grammatikalıq  mánileriniń  tolıq  ornın 
basadı: kólge ketti – kólge qaray ketti, kúnnen tún suwıq – kúnnen góre tún suwıq. 
Túrkiy  tillerindegi  tirkewishlerdiń  xızmetin  orıs  tilindegi  v,  k,  na,  nad,  za,  posle, 
pered, dlya, blagodarya hám t.b. usı sıyaqlı predloglar atqaradı. Túrkiy tillerindegi 

---

 
7 
tirkewishler menen orıs tilindegi predloglar mánisi jaǵınan da, xızmeti jaǵınan da 
uqsas.  Bular  bir-birinen  ornı  ja
ǵınan  ajıraladı:  seplikler  atawısh  sózlerden  soń 
qollanılsa, predloglar atawısh sózlerdiń aldında turadı.  
Kómekshi  sózlerdiń  bir  túri  –  dánekerler.  Gáp  a
ǵzalarınıń  arasındaǵı  (Asan 
menen  Úsen,  aqıllı  hám  sabırlı),  sonday-aq  qospa  gáp  komponentleriniń 
aralıǵındaǵı (Aspan bultlastı, biraq hesh nárse jawmadı) qatnaslardı bildiredi.  
Kómekshi  sózlerdiń  bir  túri  –  janapaylar.  Kúsheytiw  mánileri  -aq,  sheklew 
mánileri  -
ǵana,  soraw  mánileri  -pa/-pe,  -ma/-me,  -ba/-be,  isenbew,  gúmanlanıw 
mánisi  -mıs/-mish  hár  túrli  sezim-tuy
ǵılardı,  ókiniw,  qorqıw,  súysiniw  -ay,  -aw 
hám hám t.b. mánilerdi bildiredi.  
Kómekshi  sózlerdiń  jáne  bir  túri  –  kómekshi  feyiller  tiykar
ǵı  feyillerge 
tirkelip,  hár  túrli  grammatikalıq  mánilerdi  bildiredi.  Kómekshi  feyiller  tiykar
ǵı 
feyiller menen birge kelgende, tiykar
ǵı feyiller belgili bir formada  qollanıladı da, 
kómekshi feyiller affiksler jal
ǵanıwı arqalı túrlenip, tiykarǵı feyiller menen birlikte 
birlik-kóplik, betlik, máhál hám hám t.b. grammatikalıq mánilerdi bildiredi. Mısalı: 
kóre sala, ala sala, bere sala hám hám t.b. 
Grammatikalıq  usıllardıń  biri  –  intonaciya  gáptiń  aytılıw  maqseti  menen 
intonaciyalıq  ózgesheliklerine  baylanıslı  túrlerin  bir-birinen  ajıratatu
ǵın  usıl 
retinde xızmet atqaradı. Gáptiń túrleri, mısalı sorawlıq máni bildiretuǵın gáp penen 
gúmanlanıw mánisindegi gáp, tańlanıw hám t.b. mánisindegi gáplerden intonaciya 
arkalı  ajıraladı.  Mısalı:  Sen  kitapxanaǵa barasańǵoy?  degen gápti  jay  intonaciya 
menen aycaq xabar gáp boladı, soraw intonaciyası menen aycaq soraw gáp boladı. 
Bul  gápler  dúzilisi  ja
ǵınan  birdey  bolıp,  bir-birinen  intonaciyalıq  ózgeshelikleri 
arqalı ajıralıp turadı. Demek, bunnan intonaciyanıń gáptiń mazmunın ajıratatuǵın 
múmkinshiligi  bar  ekenligi  belgili  boladı.  İntonaciya  hár  túrli  tillerde  gáptiń 
túrlerin ajıratatu
ǵın grammatikalıq usıl retinde xızmet atqaradı.  
Intonaciya  gáptiń  túrlerin  bir-birinen  ajıratıw  menen  birge,  sóz  dizbegi  hám 
gáptiń arasın da ajıratatu
ǵın grammatikalıq usıl retinde xızmet atqaradı. Mısalı: ol 
oqıwshı, mınaw dápter sıyaqlı anıqlawısh hám anıqlanıwshı sóz dizbekleri menen 
ol - oqıwshı, mınaw - dápter sıyaqlı sózler intonaciya arqalı ajıratıladı.  
Grammatikalıq  katnaslar  kóbinese  sintaksislik  usıllar  menen  bildiriletuǵın 
tiller bar. Mısalı, qıtay tilinde intonaciya grammatikalıq qatnaslardı bildiriwde eń 
baslı usıllardıń biri retinde xızmet atqaradı.  
Grammatikalıq  usıllardıń  qatarına  sózlerdiń  orın  tártibi,  ishki  flekciya,  pát 
máselesi  de  kiredi.  Sózlerdiń  orın  tártibi  sóz  ózgertiwshi  formaları  az  tillerde, 
mısalı,  qıtay  tili  menen  francuz  tillerinde  grammatikalıq  qatnaslardı  bildiriwde 
ayrıqsha  xızmet  atqaradı.  Qaraqalpaq  tilinde  ayırım  sózlerdiń  orın  tártibi 
qosımtasız  baylanısqan  anıqlawısh  sóz  benen  anıqlanıwshı  sózlerdiń  arasın 
ajıratıwǵa múmkinshilik beredi.  
Grammatikalıq  mánilerdi  bildiriw  usıllarınıń  biri  –  ishki  flekciya  usılı. 
Túbirdiń seslik quramı ózgeriwi arqalı grammatikalıq mánilerdi bildiriw usılı ishki 
flekciya  dep  ataladı.  Mısalı:  nemis  tilinde  Mutter-sheshe  (birlik  máni)  degendi 

---

 
8 
bildirse, Műtter-shesheler (kóplik máni) degendi bildiredi. Nemisshe geben degen 
feyilden ishki flekciya arqalı onıń ótken máhál forması (gob) jasaladı. İnglis tilinde  
foot (ayaq) degendi bildirse, onıń ishki flekciya arqalı ózgergen túri –feet (ayaqlar) 
degendi bildiredi.  İshki  flekciya  kóbinese nemis  tili  menen  inglis tilinde, orıs tili 
menen  arab  tilinde  ushırasadı.  İshki  flekciya  grammatikalıq  usıl  retinde  túrkiy 
tillerine tán emes. 
Grammatikalıq  usıllardıń  biri  -  pát  usılı.  Páti  turaqsız  tillerde  pát  sózlerdiń 
formaların hám sonday-aq grammatikalıq mánilerin ajıratatuǵın usıl retinde xızmet 
atqaradı.  Mısalı,  orıs  tilinde  ruki',  nogi'  túrinde  aytılatuǵın  iyelik  sepligindegi 
sózlerdiń  formaları  (bulardıń  páti  soń
ǵı  buwında),  onıń  ru'ki,  no'gi  túrinde 
aytılatuǵın ataw sepligindegi kóplik formalarınan (bulardıń páti aldıńǵı buwında) 
páttiń  hár  túrli  buwın
ǵa  túsiwi  arqalı  ajıraladı.  Páti  turaqlı  tillerde,  mısalı  túrkiy 
tilleri  menen  fransuz  tilinde  páttiń  sózdiń  leksikalıq  mánilerin  de,  grammatikalıq 
mánilerin de ajıratıw
ǵa qatnası bolmaydı.  
Joqarıda  aytılǵan grammatikalıq usıllar grammatikalıq mánilerdi sóz ishinde 
hám  sóz  sırtında  bildiriw  sıpatına  qaray  sintetikalıq  hám  analitikalıq  usıl  bolıp 
bólinedi.  Sintetikalıq  usıllardıń  qatarına  affiksaciya,  ishki  flekciya,  pát  usılları 
kiredi  de,  al  analitikalıq  usıllardıń  qatarına  kómekshi  sózler  usılı,  sózlerdiń  orın 
tártibi  hám  intonaciya  usılları  kiredi.  Sintetikalıq  usıl  menen  analitikalıq  usıl 
tuwralı  túsiniklerdiń  hár  túrli  tillerdiń  grammatikalıq  qurılısınıń  tábiyatın 
anıqlawda hám úyreniwde úlken áxmiyetke iye. Grammatikalıq qurılısı sintetikalıq 
usıldaǵı  tillerde  leksikalıq  máni  menen  grammatikalıq  máni  sóz  ishinde  bir-biri 
menen  birigip  ketedi  de,  sóz  bir  tutas  qásiyetke  iye  boladı.  Al  grammatikalıq 
qurılısı  analitikalıq  usıldaǵı  tillerde  grammatikalıq  máni  leksikalıq  mániden 
alıslap, leksikalıq máni atawısh sóz arqalı berilse, grammatikalıq mániler atawısh 
sózler  menen  tirkelip  qollanılatu
ǵın  kómekshi  sózler  arqalı  beriledi,  yamasa 
atawısh sózlerdiń orın tártibi yamasa intonaciya arkalı beriledi.  
Grammatikanıń  qospalı  hám  quramalı  máseleleriniń  biri  –  grammatikalıq 
forma  máselesi.  Grammatikalıq  forma  túsinigi  grammatikalıq  máni  hám 
grammatikalıq usıl tuwralı túsinikler menen tıǵız baylanıslı. Grammatikalıq máni 
belgili  bir  grammatikalıq  forma  arqalı  bildiriw  bolıp  esaplanadı.  Tildegi 
grammatikalıq  máni  menen  grammatikalıq  forma  bir-biri  menen  tıǵız  baylanıslı 
boladı.  
Grammatikalıq  túsiniklerdiń  jáne  biri  –  grammatikalıq  kategoriya  tuwralı 
túsinik.  Grammatikalıq  kategoriya  tuwralı  túsinik  grammatikalıq  máni  hám  
grammatikalıq  forma  haqqındaǵı  túsinikler  menen  tıǵız  baylanıslı  bolıp  keledi. 
Ya
ǵnıy,  birinshiden,  grammatikalıq  máni  grammatikalıq  kategoriyadan  tısqarı 
ómir  súrmeydi,  kerisinshe  onıń  bir  elementi  retinde  grammatikalıq  kategoriyanıń 
kuramında  ómir  súredi.  Ekinshiden,  grammatikalıq  kategoriya  grammatikalıq 
forma  menen  tıǵız  baylanıslı.  Qálegen  bir  grammatikalıq  kategoriya  birdey 
grammatikalıq mánilerdi bildirip, keminde eki túrli formada kóriniwi shárt. Mısalı, 
kelbetliktiń  salıstırmalı  dárejesi  ózliginen  kelbetlik  dárejesi  bola  almaydı. 
Kelbetliktiń  dárejesi  grammatikalıq  kategoriya  bolıwı  ushın  salıstırmalı  dárejeden 

---

 
9 
basqa  jay,  arttırıw  dárejeleriniń  bolıwı,  sonday-aq  dáreje  formalarınıń  hár  túrli 
formalar menen beriliwi kelbetliktiń dáreje kategoriyasın grammatikalıq kategoriya 
retinde tanıtadı.