Qaraqalpaq tiLİNİN` teoriYaliq grammatikasi


Sózdiń morfologiyalıq qurılısı


Download 1.91 Mb.
Pdf ko'rish
bet7/94
Sana02.01.2022
Hajmi1.91 Mb.
#185074
1   2   3   4   5   6   7   8   9   10   ...   94
Bog'liq
qaraqalpaq tilini teoriyalq grammatikas

Sózdiń morfologiyalıq qurılısı 
 
Sózdiń  morfologiyalıq  qurılısı  tuwralı  másele  grammatika  teoriyasınıń 
áhmiyetli  máseleleriniń  biri.  Dúńya  júzindegi  tillerdi  morfologiyalıq  yamasa 


 
16 
tipologiyalıq  klassifikaciya  boyınsha  túbir  tiller,  flektiv  tiller,  agglyutinativ  tiller 
hám  inkorporativ  tiller  dep  toparlar
ǵa bóliw hár túrli tillerdiń qurılısınıń hár túrli 
bolıwına  baylanıslı  kelip  shıqqan.  Hár  túrli  tillerdegi  seslerdiń  morfologiyalıq 
kurılısın salıstırıp tallay otırıp, tillerdiń hár biriniń ózine tán ózgeshelik belgilerin 
hám  ortaq  belgilerdi  anıqlaw  olardıń  salıstırmalı  tipologiyalıq  klassifikaciyasın 
anıqlaw hám tolıqtırıwǵa járdem etedi. Hár túrli tillerdegi sózlerdiń morfologiyalıq 
qurılısın,  morfemalardıń  tábiyatın,  xızmeti  menen  óz-ara  baylanısıw  hám 
dizbeklesiw sıpatın izertlep sheshiw tillerdiń morfologiyalıq tiplerin anıqlaw ushın 
ǵana  emes,  sonıń  menen  birge  olardıń  grammatikaların  ilimiy  tiykarda  durıs 
izertlew ushın da zárúr.  
Sózdiń morfologiyalıq kurılısın durıs tallaw jasaw ushın, eń aldı menen sózdiń 
qurılısına tikkeley qatnası bar negizgi morfologiyalıq túsiniklerdi aldın ala anıqlap 
alıw  zárúr.  Negizgi  morfologiyalıq  túsiniklerdiń  qatarına  morfema  túsinigi,  túbir 
morfema,  affikslik  morfema  túsinikleri  jatadı.  Sózler  morfologiyalıq  qurılısı, 
quramı jaǵınan hár túrli boladı: bir morfemadan da (bas, qol), eki morfemadan da 
(bas-la, qol-la), birneshe morfemadan da (bas-la-w-shı, qol-la-n-ıw-ı) jasala beredi. 
Sóz quramında
ǵı morfemalardıń hár qaysısınıń ózine tán mánisi bar. Mánilik kóz-
qarastan  qara
ǵanda  morfema  sózdiń  bunnan  bılay  bóliwge  bolmaytuǵın  eń  kishi 
mánilik  bólegi  bolıp  sanaladı.  Sóz  de,  morfema  da  sesten  yamasa  seslerdiń 
dizbeginen  dúziledi.  Ses  –  tildiń  eń  kishi  birligi.  Eger  de  jeke  ses  máni  menen 
baylanıssa,  yaǵnıy  mánilik  birlik  retinde  xızmet  atqarsa,  onda  onıń  sóz  yamasa 
affikslik  morfema  bol
ǵanı.  Mısalı,  orıs  tilindegi  v  doroge,  o  rabote  degen 
sózlerindegi v,o – predlogları da, qaraqalpaq tilindegi ini-m, kiyim-i sózlerindegi -
m,  -i  kómekshi  morfemalar.  Keltirilgen  bul  mısallar  mániniń  seske  emes,  sózge 
hám sózdiń mánilik bólshegi – morfema
ǵa tán ekenligin dáliylleydi.           
Solay etip, morfema degenimiz - tildiń bunnan bılay bóliwge bolmaytu
ǵın eń 
kishi mánilik bólegi. 
Morfemalar  mánisi  hám  xızmeti  ja
ǵınan  hár  túrli.  Morfemalardıń  ishinde 
negizgi leksikalıq mánini bildiretuǵınları da, grammatikalıq mánini bildiretuǵınları 
da  bar.  Mısalı,  tóbeshikke  degen  sózdiń  quramındaǵı  tóbe  morfeması  tiykarǵı 
leksikalıq  mánini  bildirse,  -shik  hám  -ke  morfemaları  grammatikalıq  mánilerdi 
bildiredi.  Ulıwma  leksikalıq  mánini  bildiretuǵın  morfema  túbir  morfema  dep 
ataladı da, grammatikalıq mánini bildiretuǵın morfema affikslik morfema yamasa 
kómekshi morfema dep ataladı.  
Dúńya júzindegi tiller grammatikalıq qurılısı ja
ǵınan hár túrli. Usıǵan qaray, 
ol  tillerdegi  sózlerdiń  morfologiyalıq  qurılısı  da,  sóz  qurılısında
ǵı  túbir  morfema 
menen affikslik morfemalardıń tábiyatı da hár túrli bolıp keledi. Túbir morfemanıń 
ulıwma  leksikalıq  mánisi  zatlıq  máni  dep  ataladı.  Orıs  tilindegi  pismo,  pisat, 
pismennıy,  pisanie  degen  sózlerdiń  quramındaǵı  túbir  morfema  (pis-at)  usınday 
zatlıq  mánini  bildiredi  de,  ózliginen  jeke  qollanıla  almay,  sóz  quramında  ǵana 
qollanıladı.  Ayırım  túbir  morfemalar  belgili  leksikalıq  mánini  bildiriwi  múmkin. 
Bunday ja
ǵdayda zatlıq mánini bildiretuǵın túbir morfema anıq leksikalıq mánini 


 
17 
bildiretu
ǵın sóz retinde qollanıladı da, zatlıq máni menen anıq leksikalıq máni bir-
biri  menen  óz-ara  sáykes  keledi.  Mısalı,  orıs  tilindegi  beg,  dar,  dom,  um  degen 
sózler  túbir  morfema  bolıwı  menen  birge,  leksikalıq  mánileri  bar  jeke  sózler 
retinde de túsiniledi. Demek, orıs tilindegi túbir degen lingvistikalıq túsinik házirgi 
waqıtta  óz  aldına  jeke  mánisi  joq  pis-(pisat),  vej-(vejlivıy)    sıyaqlı  túbir 
morfemalardı  da,  óz  aldına  jeke  mánisin  saqlaǵan  beg,  dar,  dom,  um  sıyaqlı 
dórendi emes sózlerdi de qamtıydı. 
Túbir  sóz  benen  túbirdiń,  tiykar  menen  sózdiń  forması  ja
ǵınan  bir-birine 
sáykes  keliwi,  orıs  tiline  qara
ǵanda  inglis  tili  hám  túrkiy  tillerinde  birqansha  jiyi 
ushırasadı. Túrkiy tillerinde, sonıń ishinde qaraqalpaq tilinde sózdiń tiykarı bunnan 
bılay  morfemalarǵa  bóliwge  bolmaytuǵın  bir  túbirden  (jas,  qap)  ibarat  tiykar 
túrinde  de,  eki  yamasa  onnan  da  kóp  morfemadan  (jas-lıq,  qap-shıq-qa)  dúzilgen 
dórendi tiykar túrinde de ushırasadı.  Jeke tiykardan, yamasa jeke túbirdiń ózinen 
qural
ǵan  sózler  túbir  sózler  dep  ataladı,  dórendi  tiykardan,  yamasa  túbir  menen 
qosımtanıń qosılıwınan dúzilgen sózler dórendi sózler dep ataladı.  
Túrkiy  tillerinde  sózdiń  túbiri  yamasa  tiykarı  belgili  bir  leksikalıq  hám 
grammatikalıq  mánisi  bar  sóz  retinde  qollanıladı  da,  usınıń  nátiyjesinde  túbir 
menen sóz mánisi hám forması ja
ǵınan bir-biri menen sáykes kele beredi. Mısalı, 
feyildiń  buyrıq  meyiliniń  11  bet  forması  feyildiń  hám  tiykarı,  hám  túbiri  retinde 
túsiniledi,  hám  jeke  sóz  retinde  de  qollanıladı.  Atlıqlardıń  ataw  sepliginiń  hesh 
qanday qosımtası joq. Ataw sepligindegi atlıqlar túbir sóz retinde de, tiykar retinde 
de,  sonday-aq  jeke  sóz  retinde  de  qollanıladı.  Demek,  jeke  sóz  retinde  qollanıla 
alıw  túrkiy  tillerindegi  túbirge  tán  qásiyet.  Orıs  tilinde  kóplegen  sózlerdiń 
quramında  ol  sózlerdiń  qaysı  sóz  shaqabına  tán  ekenligin  ajıratatuǵınday 
grammatikalıq  formaları  boladı  hám  bul  grammatikalıq  formalar  sózlerdiń 
tiykarınan  ajıratıp  alınǵanda,  ol  tiykarlar  ózliginen  jeke  sóz  retinde  qollanıla 
almaydı. Al, inglis tili menen túrkiy tillerinde sózlerdiń túbiri yamasa tiykarı jeke 
sózler  retinde  qollanıla  beredi  hám  olardıń  quramında  bul  sózlerdiń  qaysı  sóz 
shaqabına  tiyisli  ekenligin  bildiretuǵın  grammatikalıq  formalardıń  bolıwı  shárt 
emes. Bunı tómendegi mısallardan kóriwge boladı: 
knig-a---book---kitap 
schit-at`---count---oqı 
bol`sh-oy---big---úlken 
Inglis  tili  menen  túrkiy  tillerinde  túbir  sózlerdiń  joqarıda
ǵı  sıyaqlı  dara 
morfemadan quralıwı, sonıń nátiyjesinde olardıń ózleriniń túbirleri hám tiykarları 
menen  sáykes  keliwi  jiyi  ushırasadı.  İnglis  tili  hám  túrkiy  tillerinde  bir 
morfemadan  qural
ǵan  túbir  sózlerdiń  kóp  bolıwın  hám  usıǵan  qaray  sóz 
shaqaplarınıń  morfologiyalıq  qurılısı  jaǵınan  bir-birinen  ajıratılıwınıń  hárdayım 
shárt emesligin bul tillerge tán ózgeshelik dep biliw kerek.  
Leksikalıq  mánini  bildiretuǵın  morfema  tiykar  yamasa  túbir  morfema  dep 
atalsa,  grammatikalıq  mánini  bildiretuǵın  morfema  kómekshi  yamasa  affiks 
morfema dep ataladı. Tiykar yamasa túbir morfemalarda jeke máni bar. Olar túrkiy 
tillerinde  jeke  sóz  retinde  qollanıla  aladı.  Al  affiks  morfemalarda  bunday  jeke 


 
18 
mánilik joq. Sonlıqtan, olar kómekshi morfemalar dep ataladı.  Affiks morfemalar 
tiykarınan sóz quramında qollanıladı. Olar sózden tısqarı hesh qanday máni bildire 
almaydı. Affiks morfemalar sóz quramında qollanılǵanda ǵana belgili bir mánini 
bildiredi.  
Affiks  morfema  túbir  morfemadan  sózlerdiń  túrlerin  jasawı  ja
ǵınan  ajıralıp 
turadı.  Affiks  morfemalar  sózlerdiń  belgili  bir  shaqabınıń  quramında  ǵana 
qollanılsa, túbir morfemalar bir emes, hár túrli sóz shaqaplarına qatnaslı sózlerdiń 
quramında  ǵana ushırasa beredi. Mısalı, bilimnen degen sózdiń  quramındaǵı  -ım 
hám  -nen  affiks  morfemaları  sózlerdiń  atlıq  sóz  shaqabında 
ǵana  ushırassa,  bil 
degen túbir morfema sózlerdiń tek atlıq sóz shaqabında 
ǵana emes, al hár túrli sóz 
shaqaplarında, mısalı feyillerde (bildiriw, biliniw), kelbetliklerde  (bilgish, bilimli) 
ushırasa beredi. Túbir morfemalar hár túrli formalar menen ózgeretuǵın sózlerdiń 
quramında qollanıla alsa, affiks morfemalar birdey formada ózgeretuǵın sózlerdiń 
quramında qollanıladı. Biraq affiks morfemalar sózlerdiń belgili bir sóz shaqabına 
qatnaslı  bolıp  shekelenip  kelse  de,  túbir  morfemaǵa  qaraǵanda  jiyi  qollanıladı. 
Belgili bir affiks morfema birdey túbir morfemalardıń birneshesine jal
ǵana berse, 
belgili  bir  túbir  morfema  sanawlı 
ǵana  affiks  morfemanı  qabıllay  aladı.  Mısalı, 
affiks  morfemanıń  biri  –  kóplik  jalǵawı  (-lar/-ler)  barlıq  atlıq  sózlerge  jalǵana 
berse,  jer  degen  túbir  morfema
ǵa  affiks  morfemalardıń  barlıǵı  emes,  birneshewi 
ǵana jalǵana aladı.  

Download 1.91 Mb.

Do'stlaringiz bilan baham:
1   2   3   4   5   6   7   8   9   10   ...   94




Ma'lumotlar bazasi mualliflik huquqi bilan himoyalangan ©fayllar.org 2024
ma'muriyatiga murojaat qiling