Qora qalpoq indd

Ańlatıw: Tuwra gáp avtor gápiniń qaysı orninda kelse de 
tuwra gáptiń dáslepki háribi bas hárip penen jazıladı da, al avtor 
gápi tuwra gápten keyin kelgende, kishi hárip penen jazıladı: 
– Mine, usı jerler sizlerdiń jańa qonısıńız boladı, – dedi Shaqlı 
Maral olarǵa (Sh.Aytmatov).
§79. Kóp sózlerden quralǵan qospa atlıqlardıń hárbir sóziniń 
birinshi háribin alıw jolı menen qısqarǵan sózler bas hárip 
penen jazıladı: BMSH (Birlesken Milletler Shólkemi), ǴMDA 
(Ǵárezsiz mámleketlerdiń doslıq awqamı), QR (Qaraqalpaqstan 
Respublikası), QMU (Qaraqalpaq mámleketlik universiteti) 
hám t.b. Eger dáslepki sóziniń birinshi buwının alıw jolı 
menen qısqartılsa, onda sol buwınnıń birinshi háribi bas hárip 
penen jazıladı: ÓzRIAQB (Ózbekstan Respublikası Ilimler 
akademiyasınıń Qaraqalpaqstan bólimi). TashMI (Tashkent 
medicina instituti), hám t.b.
§80. Jańa jolǵa gáptiń bólekleri ótkerilgende, eger olar 
menshikli atlıqlar bolmasa, olardıń aldına sızıqsha qoyıladı da, 
kishi hárip penen jazıladı: 
Jergilikli hákimiyat uyımlarınıń biyligine tómendegi 
máseleler tiyisli: 
– nızamlıqtı, huqıq tártibin hám puqaralardıń qáwipsizligin 
támiyinlew;
– aymaqlardı ekonomikalıq, sociallıq hám mádeniy jaqtan 
rawajlandırıw;
– jergilikli kommunallıq xojalıqqa basshılıq etiw;
– qorshap turǵan ortalıqtı qorǵaw;
– puqaralıq halat aktlerin dizimge alıwdı támiyinlew.
(Qaraqalpaqstan Respublikası Konstituciyası).
§81. Gáptiń bólekleri qawıslı cifr yaki qawıslı hárip benen 
berilgende, olar kishi hárip penen jazıladı: Sóz mánisiniń 
awısıwınıń úsh túri bar: 1) metafora; 2) metonimiya;
3) sinekdoxa hám t.b.
SÓZLERDI ÓTKERMELEW
§82. Kóp buwınlı sózlerdiń jazılıp kiyatırǵan qatarǵa 
sıymay qalǵan bólekleri jańa jolǵa buwın boyınsha ótkeriledi: 
Gúl-jamal, Gúlja-mal, mek-tep, jol-barıs, jolba-rıs, Wa-tan, su-
wat, su-wıq, ki-yim, Nı-zamat-din, Nı-zamatdin, Nıza-matdin 
hám t.b.
§83. Buwın jasap kelgen sesti bildiretuǵın háriptiń jalǵız 
ózin burınǵı qatarǵa qaldırıwǵa yaki keyingi qatarǵa ótkeriwge 
bolmaydı: a-na emes, ana; ú-yi emes, úyi; á-debiy emes, áde-
biy hám t.b.
§84. Bas háripleri alıw jolı menen jasalǵan qısqarǵan qospa 
sózlerdi bólip ótkermelewge bolmaydı: QR, AQSH, BMSH, 
ÓzIA, QMU, ÓzR t.b. Usınday sózlerge jalǵanǵan qosımtalardı 
ótkermelewge boladı: QMU-ǵa, TashMI-di, AQSH-tan hám t.b.
§85. Adam atlarınıń qısqartılıp alınǵan bas háripleri 
familiyadan bólinip ótkermelenbeydi: A.S.-Abdullaev emes, 
A.S.Abdullaev; N.A.-Baskakov emes, N.A.Baskakov hám t.b.
§86. Cifr menen keletuǵın qısqarǵan sózler cifrdan bólinip 
alınıp ótkermelenbeydi: 50-kg emes, 50 kg; 100-m emes, 100 
m. Sonday-aq «Tu-154» (samolyot), «Universiada-2016» 
(jarıs), «Foton-774» (televizor) hám t.b.
§87. Bir buwınlı sózler jańa jolǵa bólinbey ótkeriledi: ant, 
dańq, tart, tórt, bes, syezd, pyesa hám t.b.

---

426
427