U. ǴAfurov, Q. Sharipov

Ózbekstan Respublikası Salıq kodeksi, 12-statya 

---

100
Demek, salıq — bul mámlekettiń óziniń wazıypaların ámelge 
asırıwı ushın zárúr bolǵan finanslıq qarjılardı qáliplestiriw maqse-
tinde fizikalıq hám huqıqıy shaxslardan byudjetke májbúriy tólem-
lerdi óndiriw túri.
SALÍQ SALÍWDÍŃ ULÍWMA BELGILENGEN HÁM 
ÁPIWAYÍLASTÍRÍLǴAN TÁRTIBI
Óziniń isbilermenlik xızmetin baslaǵan hárbir isbilermen salıq-
lardı esaplaw hám tólew boyınsha jeterli bilimge iye bolıwı kerek. 
Sebebi, salıqlar óziniń xarakterine muwapıq isbilermen ushın qárejet 
mazmunına iye bolıp, onıń finanslıq nátiyjelerine sezilerli tásir 
kórsetedi. Sonlıqtan, ózi tóleytuǵın salıqlardı aldınnan rejelestirmew 
isbilermenlik xızmetine de unamsız tásir kórsetiwi múmkin.
Eń dáslep isbilermen ózi ushın salıq salıwdıń qanday tártibinen 
paydalanıw maqullıǵın anıqlap alıw kerek. Ulıwma alǵanda, 
isbilermenlik subyektleri eki túrli kóriniste salıqqa tartılıwı múmkin:
1) ulıwma belgilengen tártipte;
2) ápiwayılastırılǵan tártipte.
Birinshi tártip barlıq ulıwma belgilengen salıqlardı esaplap 
shıǵarıw hám tólewde qollanıladı. Bunda hárbir salıq túri boyınsha 
óz aldına esap-kitap isleri ámelge asırıladı hám belgilengen múddette 
salıq summası tólep barıladı. 
Ekinshi tártip ayırım salıq tólewshilerdi qollap-quwatlaw, 
xoshametlew, olarǵa belgili shárt-sharayat hám jeńillikler jaratıw 
maqsetinde qollanıladı. Bunda ulıwma belgilengen salıqlardıń barlıǵı 
yamasa birneshesi ornına basqa ulıwmalastırılǵan salıq túri engiziliwi 
múmkin.
Salıq salıwdıń ápiwayılastırılǵan tártibi — salıq salıwdıń ayırım 
taypadaǵı salıq tólewshiler ushın belgilenetuǵın hám de ayırım 
túrdegi salıqlardı esaplap shıǵarıw hám tólewdiń, sonday-aq olar 
ústinen salıq esabatın usınıwdıń arnawlı qaǵıydalarınıń qollanılıwın 
názerde tutıwshı ayrıqsha tártibi.