101
ULÍWMA BELGILENGEN SALÍQLAR HÁM BASQA MÁJBÚRIY
TÓLEMLERDIŃ TÚRLERI
Salıq kodeksiniń 23-statyasında Ózbekstan Respublikası aymaǵında
háreket etiwshi ulıwma belgilengen salıqlar hám basqa májbúriy
tólemlerdiń túrleri sanap ótilgen. Sonıń ishinde, ulıwma
belgilengen
salıq túrlerine tómendegiler kirgizilgen.
Ulıwma belgilengen salıq túrleri
Yuridikalıq shaxslardan alınatuǵın
payda salıǵı
Fizikalıq shaxslardan alınatuǵın
dáramat salıǵı
Qosımsha qun salıǵı
Mal-múlk salıǵı
Benzin, dizel janarmayı hám gaz
jumsalǵanlıǵı ushın salıq
Jer astınan paydalanıwshılar ushın
salıqlar hám arnawlı tólemler
Akciz salıǵı
Jer salıǵı
Suw resurslarınan paydalanǵanlıǵı
ushın salıq
Májbúriy tólem túrleri
birden-bir sociallıq tólem
byudjetten tısqarı Pensiya fondına puqa-
ralardıń qamsızlandırıw tólemleri
mámleketlik maqsetli qorına májbúriy
ajıratpalar
Mámleketlik
maqsetli qorlarına
májbúriy tólemler
Bajıxana
tólemleri
Usaqlap
sawda etiw
hám xızmetler kórsetiw
huqıqı ushın jıyım
Mámleketlik
bajı
Sonday-aq, ulıwma belgilengen májbúriy tólem túrleri tómen-
degilerden ibarat ekenligi belgilep berilgen.
102
Sizler ulıwma belgilengen salıqlar tiykarǵı túrleriniń mazmunı
hám olardı tólew tártibi menen 8-9-klaslarda ótilgen «Ekonomikalıq
bilim tiykarları» páninde tanısqansız.
ÁPIWAYÍLASTÍRÍLǴAN TÁRTIPTE
TÓLENETUǴÍN SALÍQLAR
Salıq salıwdıń ápiwayılastırılǵan tártibi salıq tólewshilerdiń ayırım
taypaları ushın qollanıladı hám birden-bir salıq tólemin,
birden-bir
jer salıǵın hám de isbilermenlik xızmetininń ayırım túrleri boyınsha
qatań belgilengen salıqtı esaplap shıǵarıw hám de tólewdiń arnawlı
qaǵıydaları qollanılıwın, sonday-aq, bul salıqlar boyınsha salıq esabatı
usınıs etiliwin názerde tutadı.
Isbilermenlik xızmetiniń ayırım
túrleri boyınsha qatań belgilengen
salıq
Do'stlaringiz bilan baham: