Yuridika fakulteti «milliy ideya, ruwxíYLÍq tiykarlarí HÁm huqíq tálimi» baǵdarí

1.2 Sabaqli’qlar va oqi’w-metodik qollanbalardi’ sati’p ali’w ju’zesinen tan’law 
o’tkeriw sawdalari’ haqqi’nda nizam bayani’ 
Ózbekstan Respublikası Ádillik ministrligi tárepinen 2009 -jıl 17-aprelde 1943-san menen 
mámleket diziminen ótkerilgen bul qarar Ózbekstan Respublikası Ministrler Kabinetiniń 
2009 -jıl 19 -mart daǵı “Ministrler Kabinetiniń “2005 — 2009 -jıllarda ulıwma bilim beriw 
mektepleri ushın sabaqlıqlar hám oqıw-metodikalıq qollanbalar baspa etiw da’stu’ri 
tuwrısında” 2004-jıl 22-noyabr degi 548-sanlı sheshimine ózgeris hám qosımshalar 
kirgiziw haqqında”g’i’ 77-sanlı sheshiminiń (Ózbekstan Respublikası nızam hújjetleri 
kompleksi, 2009 -jıl, 13-san, 142-element ) 2-ba’ndine muwapıq Ózbekstan Respublikası 
Xalıq bilimlendiriw ministrligi, Joqarı hám orta arnawlı bilimlendiriw Ministirliginiń Orta 
arnawlı, kásip-óner tálimi orayı qarar etedi: 
1. Sabaqlıqlar hám oqıw -metodikalıq qollanbalar satıp alıw maydanınan tańlaw sawdaları 
ótkeriw tártibi tuwrısındaǵı qaǵıyda qosımshaǵa muwapıq tastıyıqlansi’n. 
2. Usı qarar Ózbekstan Respublikası Ádillik ministrliginde mámleket dizimnen ótkerilgen 
kúnnen baslap on kúnnen keyin kúshke kiritilsin. 
Xalıq tálimi ministrligi, Joqarı hám orta arnawlı bilimlendiriw Ministirligi Orta arnawlı, 
kásip-óner tálimi orayınıń 2009 -jıl 14-apreldegi 17, 14 Q/Q-san sheshimi menen 
Sabaqlıqlar hám oqıw -metodikalıq qollanbalar satıp alıw maydanınan tańlaw sawdaları 
ótkeriw tártibi tuwrısında nizaminda usı Qaǵıyda Ózbekstan Respublikası Ministrler 
Kabinetiniń 2009 -jıl 19 -mart daǵı 77-sanlı “Ministrler Kabinetiniń “2005 — 2009 -jıllarda 
ulıwma bilim beriw mektepleri ushın sabaqlıqlar hám oqıw -metodikalıq qollanbalar baspa 
etiw da’stu’ri tuwrısında” 2004-jıl 22-noyabr degi 548-san sheshimine ózgeris hám 
qosımshalar kirgiziw haqqında”g’i’ sheshimine (Ózbekstan Respublikası nızam hújjetleri 
kompleksi, 2009 -j., 13-san, 142-st ) muwapıq sabaqlıqlar hám oqıw -metodikalıq 
qollanbalardı satıp alıw maydanınan tańlaw sawdaların shólkemlestiriw hám ótkeriw 
rejimin belgileydi. Bul boyi’nsha: 

---

19 
1. Tańlaw sawdaları sabaqlıqlar hám oqıw-metodikalıq qollanbalar (kompleksler) di’ satıp 
alıwǵa qollanıladı. Sabaqlıqlar hám oqıw -metodikalıq komplekslerge sabaqlıqlar, 
qosımsha oqıw, metodikalıq, málimleme ádebiyatlar hám jumıs dápterleri kiredi. 
2. Tańlaw sawdaları tek oqıw ádebiyatları boyınsha Úzliksiz tálim sisteması ushın oqıw 
da’stu’rlerı, sabaqlıqlar hám oqıw qollanbaların qayta kórip shıǵıw hám jańaların jaratıw 
boyınsha Húkimet komissiyasınıń sheshimi hám huqıq iyeleriniń (avtorlar hám avtorlar 
jámáátleriniń, sonıń menen birge oqıw ádebiyatlarınıń original-maketi ushın huqıqlarǵa iye 
bolǵan baspalardıń ) razılıǵı ámelde bolǵan oqıw ádebiyatlarında daǵaza etiliwi múmkin. 
Bunda, kózi a’zzi, qulag’i’ awi’r, hálsiz esitiwshi hám psixik rawajlanıwda kemshilikleri 
bolǵan oqıwshılar ushın arnawlı mektep hám mektep internatlari tárepinen oqıw 
ádebiyatların satıp alıw maydanınan tańlaw sawdaların ótkeriwge Húkimet komissiyasınıń 
sheshimi talap etilmeydi.
12
Sabaqta berilgen tapsirmaniń orinlaniwin bahalawda oqiwshilar tárepinen bilim, uqipliliq 
hám kónligiwlerdiń qanday dárejede ózlestirgenligi málim boladi. 
Sabaqtiń sapali tárepin aniqlaw bul muǵallim ushin sheberlik mektebi, sabaqti 
shólkemlestiriwde anaǵurlim mańizli usillar hám metodlardi ańli qollaniw sharayati bolip 
tabiladi. Ol sabaqta neniń sátli bolǵanin hám neniń sátsiz bolǵanliǵin, bul sátsizliktiń qalay 
kelip shiqqanliǵin hám oni qalay saplastiriw kerek ekenligin kóre aladi, ped.sheberlikti 
jokarilatiw ushin neni rawajlandiriw hám bekkemlew kerek ekenligin bile aladi. Sabaqtiń 
sapasin tómendegi sxema menen ańlatiwǵa boladi: tapsirmani soraw túsindiriw, 
bekkemlew,úyge tapsirma beriw. 
Solay etip, muǵallimniń tayarlaniwdaǵi hám sabaqti ótiwdegi sheberligi bul quramali 
jumis, biraq soni iyelew hár bir oylanip isleytuǵin muǵallim ushin zárúr. 
12
2-bánt Ózbekstan Respublikası Xalıq tálimi ministrligi hám de Joqarı hám orta arnawlı bilimlendiriw Ministirliginiń Orta 
arnawlı, kásip-óner tálimi orayınıń 2009 -jıl 19 -noyabr degi 50 hám 44/QQ-sanlı sheshimi (dizim nomeri 1943-1, 01. 12. 2009 -
j.) redakciyasında — O'R QHT, 2009 -y., 49 -san, 526 -element

---

20 
Hár qanday miynettiń tabislari hám nátiyjesi oni shólkemlestire biliwge hám usi miynetti 
shólkemlestiriwge tásir kórsetetuǵin jaǵdaylarǵa, is-háreketti ámelge asiriw jollarina 
baylanisli boladi. Demek, oqitiwshi miynettiniń nátiyjesi de oqitiwshiniń óz jumisin qanday 
shólkemlestiriwine hámde oǵan tásir kórsetetwǵin jaǵdaylardiń qanday ekenligine 
baylanisli boladi. Oqitiwshi óz jumislarin shólkemlestiriwde ózine qolayli bolǵan, ózi 
sheberlik penen orinlay alatuǵin usillardi tańlaydi. Biz ilmiy-texnikaliq progresstiń gúrlep 
rawajlanip atirǵan dáwirinde jasap atirmiz. Demek, óz jumislarimizdi shólkemlestir-
genimizde álbette, ilim- texnikaniń jetiskenliklerine tiykarlawi-miz kerek, yaǵniy muǵallim 
de óziniń miynet is-háreketin ilmiy tiykarinda shólkemlestiriwi tiyis. 
Oqitiwshi miynetin ilimiy shólkemlestiriw degende pedagogikaliq protsessti basqariw 
ushin pedagogika hám psixologiya pániniń eń sońǵi tabislarinan paydalanǵan halda óziniń 
jumisla-rin dóretiwshilik penen shólkemlestirip jańaliqlar jaratiw túsiniledi. Oqitiwshiniń 
miyneti oniń waqti menen baylanisli bolip, jumistiń tabislari muǵallimniń waqittan ónimli 
payda-laniwi, óziniń mumkinshiliklerin toliq esapqa aliwi, oqiw hám tárbiya protsessinde 
ózin kórsete biliwi hám óziniń kimligin, qanday ekenligin, qanday nárselerge qabiletli 
ekenliginin tastiyiqlay biliwi menen baylanisli boladi. 
Oqitiwshi miynetin ilimiy shólkemlestiriw birinshi náwbette óziniń dóretiwshilik 
mumkinshiliklerine iseniw bolip tabiladi. Oqitiwshi oqiw protsessin toliq kóz aldina keltirip 
seze biliwi kerek. Oqiw protsessiniń mexanizimin, nizamliqlarin, balani biliw 
mumkinshiliklerin jaqsi ańlay biliwi kerek. 
Miynet jeke adamniń bir maqsetke qaray baǵdarlandirǵan sotsialliq paydali is- háreketi 
bolip, ol aqildi, fizikaliq kúshti, jigerdi talap etedi.